Articles in English
TOIMETAJA VEERG
EPIFANIO SOOVITAB
TRÜKISÕNA PAIGUTAMISEST RIIULILE Henri Otsing
INTERVJUU HELGA NÕUGA August Künnapu
VÕLTSHOBUNE Helga Nõu
INTERVJUU IDA-AAFRIKA MUUSIKA SPETSIALISTI FREDRIK LAVIKUGA
Martin Jõela
RUUMIPOEESIA AASTAL 2019
Vilen Künnapu
PANHUMANISMI MANIFEST
Alexei Levchuk
PÄEVIK 2015 Mehis Heinsaar
PROHVETIT TUNTAKSE ROHKEM VÕÕRAL MAAL Peeter Sauter
KUNSTNIKU PÄEVIK
Silja Truus
SUUSATANGO Mart Aas
ANU MUISTE MAALID
MEESKOND
|
Koostasin 2005. aasta suvel Epifanio 2. numbrit –
Olemuslikkuse eri. Pöördusin Mati Undi poole ja palusin tal
kirjutada kirjanduse olemusest. Kirjanik oli koheselt nõus ja
palus aega kolm nädalat. Kolme nädala pärast võttis ühendust
tema kaasa Lii Unt, kes teatas, et Matit ei ole enam meie
seas. Olen kindel, et enne teispoolsusesse minemist mõlgutas
ta meelt sel teemal.
Käesolevas numbris tegin intervjuu hea majanaabri Helga
Nõuga, kes noorpõlves Rootsis kirjanikuteed alustades sai inspiratsiooni
Mati Undilt. Pean Helgat üheks huvitavamaks kirjanikuks
siin- ja sealpool Läänemerd. Helga võrdleb kirjanduse olemust
teiste loomevaldkondade olemusega, jagab oma kirjutamis- ja
maalimistavasid, võrdleb romaani ja novelli kirjutamist ning kirjeldab
tunnet, kuidas on elada 75 aastat hiljem samas korteris, kust
ta lapsena sõja ajal Rootsi põgenes. Epifanio kirjutamishuvilisele
lugejale soovitab Helga järgmist:
“...Veel tahan puudutada absurdi. Kirjanik kirjeldab üht
stseeni, tegelasi ja olukorda nii hästi kui ta saab ja oskab. Ta
kasutab kõiki vajalikke sõnu, aga midagi jääb ehk puudu, mida
kirjamärgina ei ole olemas. Siis ei karda ma kasutada absurdi,
mis lahendab kõik probleemid ja saadab raskused lendama
taeva poole. See on väga lihtne, umbes nagu salasõna “sim-sala-bimm”. Proovige!”
Helga Nõult on uues numbris ka kelmikas lühilugu
“Võltshobune”, mis räägib kauni eesti keele oskuse hääbumisest
tema lastelaste suus.
Martin Jõela intervjueerib Norra päritolu kolleegi Fredrik
Lavikut, kes kõneleb oma plaadifirmast Afro7, mis annab välja
peamiselt Aafrika idaranniku maade põnevaimat muusikat.
Aafrika – see on ju muusika sünnimaa!
Harry Pye küsitleb inglise kamraadi John Peter Askew’d,
kellelt ilmus hiljuti mänguline fotoraamat “We” – autor pildistas
20 aasta vältel üht lihtsat perekonda Permis. “Minu
looming tuleneb uskumusest õrnuse ja lahkuse tähtsusesse
meie kokkupuutel maailmaga ja poliitilisest veendumusest, et
me saame luua veelgi parema maailma,” avab fotokunstnik
oma elufilosoofiat.
Peterburi kunstnikarhitektilt Aleksei Levchukilt on futuristlik
manifest, mida saadavad tema tundlikud maalid.
Epifanio 17. numbris on ka hiljuti maalikunsti avastanud Anu
Muiste salapärased maalid.
Peeter Sauteri mahitusel lõime uue rubiigi “Kunstniku päevik”,
milles erinevate valdkondade kunstnikud peavad vähemalt
kuu aja vältel päevikut oma elust. Avalöök tuleb pikalt Londonis
resideerunud skulptorilt Silja Truusilt, kes nüüd tegutseb Tartus
ning võrdleb suur- ja väikelinna melu. Peeter käis suvel Viinistu
Kunstimuuseumi tünnigaleriis vaatamas Silja näitust ja vestles
temaga.
Vastukaaluks on “Kirjaniku päevik” kolmteist aastat päevikut
pidanud Mehis Heinsaarelt, mis räägib deemonitest:
“…Samas on naljakas, et vaatamata tehnika ja teaduse võidukäigule
kujutab kaasaegne maailm deemoneid, viirastusi ja
kummitusi ikka veel keskaegsetena, primitiivsete hirmutistena,
tulemata selle pealegi, et ka nemad võivad muutuda, areneda ja
täiustuda paralleelselt inimteadvuse ja tehnika arenemisega. Et
nad võivad imbuda arvutitesse ja mootoritesse, et nad võivad
olla sisse imbunud ja end sisse seadnud just seal tippteadlaste
ajupiirkonnas, mis mõtlevad pingsalt ja kõrvalekaldumatult välja
kõige täiuslikumat inimrobotit, uusi bakteri- ja kahjuritõrjeid,
uusi vaktsiine, uusi rakette, uusi mootorsaage, uusi väetisi, veel
kiiremaid masinaid, või viirust, mis oleks suuteline hävitama
terve kontinendi.”
Vilen Künnapu kirjutab poeetilisest ruumist Havannas, Sankt
Peterburis ja Los Angeleses. Kokkuvõtteks leiab ta, et “oma
ruumid loome me ise, jumala abiga. Ja loome sellised, millised
tahame. Tahad olla õnnelik, siis ole. Tahad olla depressiivne,
anna minna. Jõuame sinna, et ruumid on meie peas. Minu
ruum on poeetiline, rõõmus, värviline, naljakas. Seal ei saa
juhtuda midagi halba ja ei juhtugi.” Milline on Sinu ruum,
kullapai lehelugeja?
August Künnapu / toimetaja
augustkunnapu.epifanio.eu
facebook.com/augustkunnapu
instagram.com/augustkunnapu
Foto: Fred-Erik kerner
|