Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

TRÜKISÕNA PAIGUTAMISEST RIIULILE
Henri Otsing

INTERVJUU HELGA NÕUGA
August Künnapu

VÕLTSHOBUNE
Helga Nõu

INTERVJUU IDA-AAFRIKA MUUSIKA SPETSIALISTI FREDRIK LAVIKUGA
Martin Jõela

RUUMIPOEESIA AASTAL 2019
Vilen Künnapu

PANHUMANISMI MANIFEST
Alexei Levchuk

PÄEVIK 2015
Mehis Heinsaar

PROHVETIT TUNTAKSE ROHKEM VÕÕRAL MAAL
Peeter Sauter

KUNSTNIKU PÄEVIK
Silja Truus

SUUSATANGO
Mart Aas

ANU MUISTE MAALID

MEESKOND

Nr 17 kaas Koostasin 2005. aasta suvel Epifanio 2. numbrit – Olemuslikkuse eri. Pöördusin Mati Undi poole ja palusin tal kirjutada kirjanduse olemusest. Kirjanik oli koheselt nõus ja palus aega kolm nädalat. Kolme nädala pärast võttis ühendust tema kaasa Lii Unt, kes teatas, et Matit ei ole enam meie seas. Olen kindel, et enne teispoolsusesse minemist mõlgutas ta meelt sel teemal.

Käesolevas numbris tegin intervjuu hea majanaabri Helga Nõuga, kes noorpõlves Rootsis kirjanikuteed alustades sai inspiratsiooni Mati Undilt. Pean Helgat üheks huvitavamaks kirjanikuks siin- ja sealpool Läänemerd. Helga võrdleb kirjanduse olemust teiste loomevaldkondade olemusega, jagab oma kirjutamis- ja maalimistavasid, võrdleb romaani ja novelli kirjutamist ning kirjeldab tunnet, kuidas on elada 75 aastat hiljem samas korteris, kust ta lapsena sõja ajal Rootsi põgenes. Epifanio kirjutamishuvilisele lugejale soovitab Helga järgmist:

“...Veel tahan puudutada absurdi. Kirjanik kirjeldab üht stseeni, tegelasi ja olukorda nii hästi kui ta saab ja oskab. Ta kasutab kõiki vajalikke sõnu, aga midagi jääb ehk puudu, mida kirjamärgina ei ole olemas. Siis ei karda ma kasutada absurdi, mis lahendab kõik probleemid ja saadab raskused lendama taeva poole. See on väga lihtne, umbes nagu salasõna “sim-sala-bimm”. Proovige!”

Helga Nõult on uues numbris ka kelmikas lühilugu “Võltshobune”, mis räägib kauni eesti keele oskuse hääbumisest tema lastelaste suus.

Martin Jõela intervjueerib Norra päritolu kolleegi Fredrik Lavikut, kes kõneleb oma plaadifirmast Afro7, mis annab välja peamiselt Aafrika idaranniku maade põnevaimat muusikat. Aafrika – see on ju muusika sünnimaa!

Harry Pye küsitleb inglise kamraadi John Peter Askew’d, kellelt ilmus hiljuti mänguline fotoraamat “We” – autor pildistas 20 aasta vältel üht lihtsat perekonda Permis. “Minu looming tuleneb uskumusest õrnuse ja lahkuse tähtsusesse meie kokkupuutel maailmaga ja poliitilisest veendumusest, et me saame luua veelgi parema maailma,” avab fotokunstnik oma elufilosoofiat.

Peterburi kunstnikarhitektilt Aleksei Levchukilt on futuristlik manifest, mida saadavad tema tundlikud maalid.

Epifanio 17. numbris on ka hiljuti maalikunsti avastanud Anu Muiste salapärased maalid.

Peeter Sauteri mahitusel lõime uue rubiigi “Kunstniku päevik”, milles erinevate valdkondade kunstnikud peavad vähemalt kuu aja vältel päevikut oma elust. Avalöök tuleb pikalt Londonis resideerunud skulptorilt Silja Truusilt, kes nüüd tegutseb Tartus ning võrdleb suur- ja väikelinna melu. Peeter käis suvel Viinistu Kunstimuuseumi tünnigaleriis vaatamas Silja näitust ja vestles temaga.

Vastukaaluks on “Kirjaniku päevik” kolmteist aastat päevikut pidanud Mehis Heinsaarelt, mis räägib deemonitest:

“…Samas on naljakas, et vaatamata tehnika ja teaduse võidukäigule kujutab kaasaegne maailm deemoneid, viirastusi ja kummitusi ikka veel keskaegsetena, primitiivsete hirmutistena, tulemata selle pealegi, et ka nemad võivad muutuda, areneda ja täiustuda paralleelselt inimteadvuse ja tehnika arenemisega. Et nad võivad imbuda arvutitesse ja mootoritesse, et nad võivad olla sisse imbunud ja end sisse seadnud just seal tippteadlaste ajupiirkonnas, mis mõtlevad pingsalt ja kõrvalekaldumatult välja kõige täiuslikumat inimrobotit, uusi bakteri- ja kahjuritõrjeid, uusi vaktsiine, uusi rakette, uusi mootorsaage, uusi väetisi, veel kiiremaid masinaid, või viirust, mis oleks suuteline hävitama terve kontinendi.” August Künnapu

Vilen Künnapu kirjutab poeetilisest ruumist Havannas, Sankt Peterburis ja Los Angeleses. Kokkuvõtteks leiab ta, et “oma ruumid loome me ise, jumala abiga. Ja loome sellised, millised tahame. Tahad olla õnnelik, siis ole. Tahad olla depressiivne, anna minna. Jõuame sinna, et ruumid on meie peas. Minu ruum on poeetiline, rõõmus, värviline, naljakas. Seal ei saa juhtuda midagi halba ja ei juhtugi.” Milline on Sinu ruum, kullapai lehelugeja?

August Künnapu / toimetaja

augustkunnapu.epifanio.eu
facebook.com/augustkunnapu
instagram.com/augustkunnapu

Foto: Fred-Erik kerner