Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Johanna Ulfsak

MINU FILMOTEEK
Tim Kolk

MINU RAAMATUKOGU
Edgar Künnapu

ARHITEKT STEINER JA JUMAL
Vilen Künnapu

ANDRUS ELBING

INDIGOLAPS TAMBET

VESTLUS ÖKOARHITEKTUURIST
Leena Torim, Rene Valner

PRIGHUDIE, REVISITED

IDEAALNE KOHVIK.
IDEAALNE TEATER.
IDEAALNE KOHVIKTEATER.

Mart Aas

MUUSIKA JA VAIMSUS
Kiwa

TARKOVSKI JA TEMA NÄGEMUS
Mathura

ELUST JA KUNSTIST
Toomas Altnurme

UNENÄO JÄTK
Mehis Heinsaar

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS
Nato Lumi

FRIEZS'i KUNSTIMESSI MÄNG

MEESKOND

Prichudie, Revisited

Peipsiäärses Kasepää külas (vana kirjapildi järgi Kaszepehe) on vene vanausuliste palvela pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist. Vanausulised ise jõudsid Peipsi äärde veelgi varem, selle põhjuseks oli patriarh Nikoni võimuletulek Venemaal ning sellega alanud õigeusu kiriku reformimine. Teisitimõtlejaid korraga enam ei tunnistatud, vanausulisi kiusati, küüditati ja piinati; nende jumalakojad, ikoonid, isegi elumajad põletati. Nii leidsid juba XVII sajandil Eestis varjupaiga fedossejevlased – usutegelase Feodossi Vassiljevi järgi – ja pomoorid. Vanausu pooldajaid hakati nimetama raskolnikuteks, ise nimetasid nad end vanausulisteks (staroverõ).


Ambulartoorium on stuudio-ateljee-galerii-loomisruum, mis avati 16.06.07 Peipsiääre vallas Kasepää külas vanas ambulatooriumihoones. Kunstikeskuse rajasid Annika Haas, Age Peterson ja Birgit Püve. Vt ka www.ambulartoorium.ee

On hämmastav, millise järjepidevusega on see rahvakild Eestis oma traditsioone hoidnud ning kandnud. Siiani võib Peipsi-äärsetes külades näha vanausuliste kombestikku kuuluva maslenitsa-nuku ehtimist ning selle põletamist. Maslenitsaga alanud pika paastu lõpetab pasha-püha, Vene lihavõtteid, mis on meie omadest veelgi kirevamad. Sel lihavõttenädalavahetusel muutuvad vanausuliste kalmistud omamoodi uhketeks, värvilisteks kogunemispaikadeks. Hiljem kaetakse kodudes pidulik pasha-laud, meeleolu on ülev.

Nõukogude ajal olid Peipsi venelased, ka siinsed vanausulised, väga heal elujärjel: kasvatati sibulaid, kurke ja tomateid, põhitulu tuli võimsatelt Vene turgudelt, kus käidi aiasaadusi müümas. Ehitati uusi maju, üha uusi kasvuhooneid. Püüti hoogsalt kala.

Eesti taasiseseisvumine mõjus Peipsi vanausuliste elujärjele omamoodi vastupidiselt: sellal, kui eestlaste elu paranes, kadus venelastel nende põhiline teenistus – Vene turul pärast piiride sulgemist enam käia polnud võimalik, suured aiapidamised tõmmati koomale. Kiratseti.

Praegu on Peipsi-äärne saamas vaikselt uut hoogu. Seda on välismaalaste kõrval (kes vahest alati kohalikku kultuuritausta ei tea ning tunneta) avastamas ka eestlased.

Jah, ehkki sajandeid siinkandis toimetanud, teavad paljud eestlased Peipsi-äärseid külasid võrdlemisi vähe, paljud pole kunagi siiakanti sattunudki. Seda enam on ehk põhjust siinset säilitada ning talletada.

Fotod kolmelt autorilt on Peipsi-äärsetes külades jäädvustatud seitsme aasta jooksul, aastatel 2000-2007. Hea juhuse tõttu said need pildid ühel hetkel kokku, nii sündis idee panna need ühiselt vaatamiseks üles. Ja kuna miski on autoreid ikka Peipsi äärde tagasi toonud, siis seda on püütud väljendada ka näituse pealkirjas “Prichudie, Revisited”. Vabas tõlkes võiks see tähendada Peipsiäärse kandi ikka ja jälle uuesti avastamist.

 

Fotode autorid:    
Annika Haas Age Peterson Birgit Püve