Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

RAAMATUKOGU KUI ELUKAASLANE
Peeter Sauter

PAAR SÕNA SINDY ILVESE DIGIGRAAFIKAST

VÄLJAD JA VÕIMALUSED
Mait Vaik

ÜHE KUNSTNIKU PORTREE: JUKA KÄÄRMANN
Mehis Heinsaar

INTERVJUU JÜRGEN-KRISTOFFER KORSTNIKUGA
August Künnapu

KUNSTI VABANEMINE EELARVAMUSTE AHELATEST
Vilen Künnapu

KALJO SIMSONI ELUST JA LOOMINGUST
Helen Kooviste

ELAV ARHITEKTUUR
Ahti Sepsivart

VARJUJÄETUTE POOLEL
Elo Viiding

UGRI DYLAN
Andri Luup

VARJATA HEAD EI SAA. VÄLJAVÕTTEID EESTI MARGINAALSEST LEVIMUUSIKAST 1970.-80. AASTATEL
Martin Jõela

KOHVIK, "TÕENDEID OLEMASOLUST"
Nato Lumi

MEESKOND

Kaljo Simsoni (1929 – 2017)
elust ja loomingust

Kaljo Simson

Kaljo Simson. 1960ndad, 2016

Kaljo Simson sündis Kuressaares Emilie Louise Simsoni ja tuntud Saaremaa maadleja Aleksander Sanniku peres. 1930. aastal sündis Kaljole õde Evi-Marte. Isa pere juurde ei jäänud. Ema koos lastega asus sõja puhkedes elama Pärnusse. Peale ema surma 1942. aastal lapsendas Kaljo ja Evi koolijuhataja Leppoja perekond. 1944. aastal emigreerusid nad Rootsi. Oma kasuvanematega Kaljo ei kohanenud. Ta lahkus Rootsist, lasi lapsendamise tühistada ning võttis endale tagasi ema perekonnanime Simson. Õde Evi jäi elama kasuvanemate juurde Rootsi.

1949. aastal 19-aastasena ette võetud rännak Rootsist Eestisse lõppes Leningradi oblastis, kus nooruk spioneerimises kahtlustatuna kinni võeti ja määrati karistuseks 10 aastat vangistust. Need aastad veetis Kaljo Simson Kasasthani steppides GULAGi Jekibastuzi ja Steplagi sunnitöölaagris. Parimatel noorusaastatel kogetud raskused jätsid jälje kogu eluks.

Peale laagrist vabanemist 1956. aastal asus Kaljo Simson elama Pärnusse, kus töötas ehitusel ning lõpetas keskkooli. 1963. aastal astus Simson Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, 1966. aastal asus aga ümber Tallinna ERKI-sse, mille ta 1970. aastal arhitektina lõpetas.

Juba lapsepõlves ilmutas Kaljo Simson osavust joonistamises ja esines koolide näitustel nii Eestis kui Rootsis. Arreteerimise käigus 1949. aastal hävitati kunstniku sõnul 500 joonistust, akvarelli ja õlimaali. Laagris tegutses ta kunstnikuna täites tellimustöid. Sellest ajast on säilinud postkaardikavandeid, visandeid ja portreejoonistusi. Inimnäo ja looduse kujutamise vastu kujuneski kunstnikul sügavam huvi, mis jätkus hiljem läbi kogu loomeperioodi.

Hobby

Kaljo Simson. Hobby.
Õli papil. 100 x 132 cm 1980ndad

Tehislindude vabrikus

Kaljo Simson. Tehislindude vabrikus.
Õli papil. 100 x 131 cm 1977

Arhitektuuriüliõpilasena teostusid ka esimesed autoriväljapanekud. 1967-1972. aastatel näitas Kaljo Simson mitmel korral oma töid ühisnimetaja “Inimene ja loodus’’ all. Kaljo tööd eristusid tugevalt tolleaegsest keskmisest kunstisuunast ja tekitasid vastuolusid kunstiüldsusega. Väidetavalt võeti 1972. aastal kinos “Kosmos" toimunud näitus peale esimest nädalat Kunstnike Liidu poolt maha.

Harva õnnestus Kaljo Simsonil oma loomingut Kunstnike Liidu poolt korraldatud kunstinäitustel avalikkusele eksponeerida, küll aga esitas ta oma töid kõigile vabariiklikele kevad- ja sügisnäitustele. Simson esines Soomes toimunud ülevaatenäitustel “Eesti kunst. Eestiläisen taiteen myyntinäyttely’’ (1977) ja ARS ESTONICA 88 (1988). 1990. aastal avaldati ajakirja Eesti Naine 1/1991 esikaane siseküljel foto Kaljo Simsoni tööst “Kahtlustused’’. 1998. aastal oli Kaljo Simsoni looming 11 maaliga esindatud Pärnus Chaplini kunstikeskuses toimunud näitusel “Inimesed ja kaelkirjakud” koos Mark Kostabi, Navitrolla ja Van der Blutiga.

Probleem

Kaljo Simson. Probleem. Õli papil. 100 x 131 cm 1980ndad

Paralleelselt kunstiloomele on astrofüüsika, keemia jm. teadused leidnud praktilist rakendamist tema katsetes, leiutistes ja uurimistöödes. Simsoni nimel on mitu patenti. Tema leiutatud joonistussüsi, nn. simsoniit, leidis tema enda portreeloomingus laialdast kasutamist, pälvides heakskiitu ka Kunstiinstituudi õppejõudude ja üliõpilaste poolt. Samas leidis tänuväärseid kasutajaid ka Simsoni leiutatud pehme kustutuskumm.

1971. aastal abiellus Kaljo Simson kunstiajaloo üliõpilase Sirje Tohveriga. Peres kasvas kaks last Hüllo-Kristjan (s 1971) ja Helen (s 1973). Abielu lahutati 1975. aastal. 1992. aastal tutvus kunstnik väliseestlase Tiiu Holldéniga. Ühine looduse- ja kunstihuvi viis neid ühe katuse alla Tallinnas ning hiljem Rootsis, Västerviki linnas. 2003. aastal otsustas ta püsivalt Rootsi elama asuda.

Kuni 2014. aastani jätkas Simson ka kunstiloominguga, tegutsedes suvekuudel portreteerijana Västerviki suvitusrajoonis. Sellest perioodist pärineb ka hulk väiksemamõõdulisi loodusmotiive ühistelt reisidelt ja väljasõitudelt Tiiuga.

Kaljo Simsoni tütar Helen Kooviste algatas 2014. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi toel kunstniku loomingulise pärandi süstematiseerimise ja ületoomise Eestisse, külastas Kaljo Simsonit Rootsis 2015. ja 2016. aasta suvel. 2016. aasta suvel naasis ka Kaljo Simson halvenenud tervise tõttu Eestisse, kus tema elutee lõppes.Tütar Helen jätkab Kaljo Simsoni loomepärandi avalikustamist.

HELEN KOOVISTE
(teksti lühendanud A.K.)

KALJO SIMSON OMA LOOMINGUST:
Õige kunst on ainukene terve kunst, kus tegelevad julgelt kõik maailma olendid ja asjad – minugi kunstiteosed on sellised.

Kunsti, nagu teadusegi kriteeriumiks on oskuste täiuslikkus. Kunst on töö, talendi treeninguga saavutatud oskus näitamiseks valitud teema, sisu edasiandmisel.

Nägu on pühadus.

Maria-Reene, vaimne mentor:
Autori sisemises maailmas on palju solvumist ja nurgelisi jooni. Iseloomu isekust on näha ja mingil määral justkui tahab kiusata maailma, et vaadake millised te olete... Naise pehmed vormid toovad temas välja altruismi maailma suhtes ja hetkeks seisatavad temas solvumise ja mingil määral kättemaksu maailmale.

Tiivasirutus ookeanil

Kaljo Simson. Tiivasirutus ookeanil. Õli papil. 100 x 132 cm 1980ndad