Kaljo Simson. 1960ndad, 2016
Kaljo Simson sündis Kuressaares Emilie
Louise Simsoni ja tuntud Saaremaa maadleja
Aleksander Sanniku peres. 1930. aastal
sündis Kaljole õde Evi-Marte. Isa pere
juurde ei jäänud. Ema koos lastega asus sõja
puhkedes elama Pärnusse. Peale ema surma
1942. aastal lapsendas Kaljo ja Evi koolijuhataja
Leppoja perekond. 1944. aastal emigreerusid
nad Rootsi. Oma kasuvanematega
Kaljo ei kohanenud. Ta lahkus Rootsist, lasi
lapsendamise tühistada ning võttis endale
tagasi ema perekonnanime Simson. Õde
Evi jäi elama kasuvanemate juurde Rootsi.
1949. aastal 19-aastasena ette võetud rännak
Rootsist Eestisse lõppes Leningradi oblastis,
kus nooruk spioneerimises kahtlustatuna
kinni võeti ja määrati karistuseks 10 aastat
vangistust. Need aastad veetis Kaljo Simson
Kasasthani steppides GULAGi Jekibastuzi
ja Steplagi sunnitöölaagris. Parimatel noorusaastatel
kogetud raskused jätsid jälje
kogu eluks.
Peale laagrist vabanemist 1956. aastal asus
Kaljo Simson elama Pärnusse, kus töötas
ehitusel ning lõpetas keskkooli. 1963. aastal
astus Simson Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika
teaduskonda, 1966. aastal asus aga
ümber Tallinna ERKI-sse, mille ta 1970.
aastal arhitektina lõpetas.
Juba lapsepõlves ilmutas Kaljo Simson osavust
joonistamises ja esines koolide näitustel
nii Eestis kui Rootsis. Arreteerimise
käigus 1949. aastal hävitati kunstniku sõnul
500 joonistust, akvarelli ja õlimaali. Laagris
tegutses ta kunstnikuna täites tellimustöid.
Sellest ajast on säilinud postkaardikavandeid,
visandeid ja portreejoonistusi.
Inimnäo ja looduse kujutamise vastu kujuneski
kunstnikul sügavam huvi, mis jätkus
hiljem läbi kogu loomeperioodi.
Kaljo Simson. Hobby.
Õli papil. 100 x 132 cm 1980ndad |
Kaljo Simson. Tehislindude
vabrikus.
Õli papil. 100 x 131 cm 1977 |
Arhitektuuriüliõpilasena teostusid ka esimesed
autoriväljapanekud. 1967-1972. aastatel
näitas Kaljo Simson mitmel korral
oma töid ühisnimetaja “Inimene ja loodus’’
all. Kaljo tööd eristusid tugevalt tolleaegsest
keskmisest kunstisuunast ja tekitasid
vastuolusid kunstiüldsusega. Väidetavalt
võeti 1972. aastal kinos “Kosmos" toimunud
näitus peale esimest nädalat Kunstnike
Liidu poolt maha.
Harva õnnestus Kaljo Simsonil oma loomingut
Kunstnike Liidu poolt korraldatud
kunstinäitustel avalikkusele eksponeerida,
küll aga esitas ta oma töid kõigile vabariiklikele
kevad- ja sügisnäitustele. Simson
esines Soomes toimunud ülevaatenäitustel
“Eesti kunst. Eestiläisen taiteen myyntinäyttely’’
(1977) ja ARS ESTONICA 88
(1988). 1990. aastal avaldati ajakirja Eesti
Naine 1/1991 esikaane siseküljel foto Kaljo
Simsoni tööst “Kahtlustused’’. 1998. aastal
oli Kaljo Simsoni looming 11 maaliga
esindatud Pärnus Chaplini kunstikeskuses
toimunud näitusel “Inimesed ja kaelkirjakud”
koos Mark Kostabi, Navitrolla ja Van
der Blutiga.
Kaljo Simson. Probleem. Õli papil. 100 x 131 cm 1980ndad
Paralleelselt kunstiloomele on astrofüüsika,
keemia jm. teadused leidnud praktilist
rakendamist tema katsetes, leiutistes
ja uurimistöödes. Simsoni nimel on mitu
patenti. Tema leiutatud joonistussüsi, nn.
simsoniit, leidis tema enda portreeloomingus
laialdast kasutamist, pälvides heakskiitu
ka Kunstiinstituudi õppejõudude ja
üliõpilaste poolt. Samas leidis tänuväärseid
kasutajaid ka Simsoni leiutatud pehme
kustutuskumm.
1971. aastal abiellus Kaljo Simson kunstiajaloo
üliõpilase Sirje Tohveriga. Peres kasvas
kaks last Hüllo-Kristjan (s 1971) ja Helen
(s 1973). Abielu lahutati 1975. aastal. 1992.
aastal tutvus kunstnik väliseestlase Tiiu
Holldéniga. Ühine looduse- ja kunstihuvi
viis neid ühe katuse alla Tallinnas ning hiljem
Rootsis, Västerviki linnas. 2003. aastal
otsustas ta püsivalt Rootsi elama asuda.
Kuni 2014. aastani jätkas Simson ka kunstiloominguga,
tegutsedes suvekuudel portreteerijana
Västerviki suvitusrajoonis. Sellest
perioodist pärineb ka hulk väiksemamõõdulisi
loodusmotiive ühistelt reisidelt ja
väljasõitudelt Tiiuga.
Kaljo Simsoni tütar Helen Kooviste algatas
2014. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi toel
kunstniku loomingulise pärandi süstematiseerimise
ja ületoomise Eestisse, külastas
Kaljo Simsonit Rootsis 2015. ja 2016.
aasta suvel. 2016. aasta suvel naasis ka Kaljo
Simson halvenenud tervise tõttu Eestisse,
kus tema elutee lõppes.Tütar Helen jätkab
Kaljo Simsoni loomepärandi avalikustamist.
HELEN KOOVISTE
(teksti lühendanud A.K.)
KALJO SIMSON OMA LOOMINGUST:
Õige kunst on ainukene terve kunst, kus tegelevad julgelt kõik maailma olendid ja asjad – minugi kunstiteosed on sellised.
Kunsti, nagu teadusegi kriteeriumiks on oskuste täiuslikkus. Kunst on töö, talendi treeninguga saavutatud oskus näitamiseks valitud teema, sisu edasiandmisel.
Nägu on pühadus.
Maria-Reene, vaimne mentor:
Autori sisemises maailmas on palju solvumist ja nurgelisi jooni.
Iseloomu isekust on näha ja mingil määral justkui tahab kiusata maailma,
et vaadake millised te olete... Naise pehmed vormid toovad temas
välja altruismi maailma suhtes ja hetkeks seisatavad temas solvumise
ja mingil määral kättemaksu maailmale.
Kaljo Simson. Tiivasirutus
ookeanil. Õli papil. 100 x 132 cm
1980ndad
|