Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU RAAMATUKOGU
Andreas Trossek

INDIA JOONISTUSED
Vilen Künnapu

INTERVJUU SHIRISH BERIGA
August Künnapu, Vilen Künnapu

SHIRISH BERI LUULETUSED

MILLINE KUNST MULLE KORDA LÄHEB
Kaido Ole

KUNSTNIKUKS OLEMINE
Andres Tolts

TEATRIELAMUS
Jaan Elken

JUMALIKU SEEMNE TEMPEL
Jaan Kuusemets

RAIMOND KUKUMAA ARMASTUSED
Mehis Heinsaar

RESOTSIALISEERUMINE
Andrus Elbing

8 KOGUTUD KÄITUMIST
Mart Aas

MEESKOND

India joonistused

Kord, kui lendasin tagasi Nepaalist, ütles minu kõrval istunud Siberi sˇamaan, et saavutan hea kontakti inimestega läbi joonistuste. Ta vaatas pealt, kuidas ma mälu järgi inimesi skitseerisin. Sellest ajast saadik olen hakanud reisidel üha rohkem ja rohkem joonistama. Inimesi ja ehitisi käsitlen justkui võrdsetena. Minu jaoks elavad nad mõlemad ja neil on oma karakter. Vahel nimetatakse seda karakterit ka vaimuks. Santorinis lisandus mul pliiatsile ka akvarell, mida mõned samuti joonistuseks peavad. Lehitsen nüüd India reisi joonistusi ja tunnetan läbi nende meeleolusid ja energiakimpusid, mida kogesin erinvates kohtades.

Francis D'Souza

on India kunstnik, erakordselt tundlik maalija ja joonistaja. Õpin temalt veelgi rohkem joonistamist austama. Ta ütleb, et saavutamaks meelerahu, tuleb päevas teha vähemalt 10 joonistust. Teen temast väikese portree ja see õnnestub vist päris hästi. Francis kingib mulle ja Augustile peenikesed viltpliiatsid, mida peab parimateks joonistusvahenditeks ning Sri Nisargadatta Maharaj raamatu "I am That", mille suur fänn ta on. Francis D'Souza on mees, kelle elu on kunst. Ta palub meilt, et kui jõuame koju, otsiksime talle vana lasteraamatu "Buratino", mille illustratsioonideks on maalid. Francis mäletab seda raamatut lapsepõlvest, mil India ja nõukogudemaa suhted veel väga soojad olid.

  Joonistused: Vilen Künnapu
   

Subodh Kerkar

on samuti India kunstnik. Kusjuures väga tuntud ja suure haardega kontseptualist. Elame Goas tema hotellis, mille toad on dekoreeritud Subodhi isa erakordselt tundlike maalidega. Nad meenutavad veidi Gauguin'i töid. Hotelli juurde kuuluvad veel kunstigalerii, kunstiresidents ja restoran, mis on kujundatud Subodhi enda poolt. Subodh Kerkaris on suur jõud ja veidi deemonlik energia. Tema looming on tihedas seoses ookeani ja Goa rannaga. Subodh klapib hästi Augustiga, kellele ta ka suurt tulevikku ennustab. Subodhi energia taga võib tajuda tema isa subtiilset vaimu. Teen Kerkarist mälu järgi väikese akvarelli ja seda meie reisi lõpupäevadel Delhis.

   

Shirish Beri

on tuntud India arhitekt. Ta elab Kolhapuris ja meie oleme tema külalised. Lisaks arhitektuurile tegeleb ta ka joonistamise, maalimise, luuletamise ja lühifilmide valmistamisega. Tema filosoofia on holistiline – jumal on kõik ja ta on kõikjal. Raske on tema töödest midagi eraldi välja tuua (kui, siis ehk tema järveäärset maja Anduris), kuid kõik kokku moodustab suurepärase terviku, kaasaarvatud tema isik, kodu, töö, sidemed ja organiseerimisvõime. Elu pragmaatiline külg ja vaimsus paistavad tal hästi tasakaalus olevat. Nagu enamikul India intelligentidel on tal tugev Inglise aluspõhi, mis on hästi põimunud India iidsete tarkuste ja kommetega. Teeme Augustiga koos temaga intervjuu "Epifanio" jaoks ning peame mõned loengud Kolhapuri elanikele ja arhitektuuriüliõpilastele. Väikese pliiatsijoonistuse, mille temast teen, palub Shirish endale.

August

on mu poeg, sõber ja reisikaaslane. Kunagi ütles üks Keenia teadjanaine, et meil on ühine karma. Küsisin, et mida see tähendab ja vastuseks oli, et kui ühel läheb hästi, siis läheb hästi ka teisel. August on reisil väga lapsemeelne ja meenutab mulle Buratinot. Eriti suurt rõõmu tunneb ta ujumisest, olgu see siis ookean, järv, bassein või templibassein. Lisaks lapsemeelsusele levib temast mingit iidset tarkust ja ta mõjub oma erksa andega inimestele tervendavalt. Teen temast väikese skitsi profiilis.

Chi Ti-Nan

on salapärane hiinlane, üks meie reisi peasüüdlasi. Arhitekt ja õppejõud Chi organiseerib pidevalt maakera eri punktides mingeid kultuurisündmusi. Ta on üks uue maailmakorralduse halle kardinale ja tundub, et ka meil Augustiga on tema stsenaariumis mingi roll mängida. Ausalt öeldes, ega me väga vastu ei punnigi. Teen temast kolm pliiatsijoonistust, millest ühe talle kingin. Chil paistab selle üle siiralt hea meel olevat. Ta lubab joonistuse ära raamida.

Varanasi

Vaatan Varanasi skitse ja meelde tuleb Gangese pehmus, pühadus ja sära. Tuhanded palverändurid ja linna elanikud tulevad päikesetõusu ajal jõe astmelisele kaldapealsele, et teha joogat, supelda pühas vees, palvetada ja mediteerida. Siin-seal põlevad surnud, punased tornid tõusevad kaljuseinana mõjuvast linnasiluetist taeva poole. Päikeseloojangu järel alustavad treenitud mungad astmestikul oma tuletsremooniat. Tõrvikud, küünlavalguses stuupad, mingid kummalised õlilampe meenutavad atribuudid keerlevad munkade käes maagilises rütmis. Helisevad kellukesed, laulud, suits, tuhanded särasilmsed india naised, pühad mehed sadhud ja sajad paadid pühal Gangesel turistide, buda munkade, rikaste hindude ja eiteaveelkelledega. Spirituaalne vibratsioon on laes, paljud inimesed nutavad, mina nende hulgas.

 
   

Sarnathi stuupa

Mitte kaugel Varanasist asub Sarnathi stuupa. Arvatakse, et just seal pidas Buddha oma esimesed loengud. Ehitis on energeetiliselt üks võimsamaid, mida olen siiani kohanud. Võib-olla ka suurim. Lingamit meenutav plastiline tellistest vertikaal, mille kujund hakkab vaataja sees jõuliselt tööle. Mõistan, et stuupa on kosmilise energia instrument või masin. Kattes punase akvarell-värviga seda koonilist kunstiteost, tunnen sisemas magusat erutust ja kirjeldamatut rõõmutunnet.

Jantar Mantar

on kosmilise arhitektuuri kompleks New Delhi südalinnas. Seitse muistset ehitist on ühtlasi ajanäitajad, kalendrid, pööripäeva määrajad, tähtede vaatluse aparaadid ja astroloogilised instrumendid. Kompositsioooni keskne trepp on suunatud otse Põhjatähe poole. Teame, et see on ainuke täht, mis on taevas alati ühe ja sama koha peal. Jantar Mantar on arhitektuuriteos, kus aeg muutub ruumiks ja ruum muutub ajaks. Pole ka ime, et mitmed Kahni, Le Corbusier', Melnikovi ja Legoretta tööd on otseselt sellisest geomeetriast mõjutatud. Olen olnud samuti arvamusel, et energeetiline arhitektuur peab olema massiivne, vahel punane ja võimalikult rohkem baseeruma põhikujunditel ringil, ruudul ja kolmnurgal. Shirish ütles selle kohta, et jantra tähendab masinat, mantra on kontseptsioon ja tantra tähistab energiat, mis selle instrumendi käivitab. Ka siin valmivad mõned pliiatsijoonistused.

Kokk

New Delhi hotellis Connaught, mis asub Connaught Circle'i vahetus läheduses, on väike restoran, kus kaks kokka, naine ja mees, hommikusöögiks munarooga valmistavad. Mind paelub nende silindriline peakate, mis on omamoodi stuupa ehk energiamasin. Millega muidu seletada seda, et omlett nii maitsev on? Lähen üles tuppa ja maalin kujundi oma akvarelliplokki.

 

 

   
   

Taksojuht

Punase turbaniga taksojuht on lilla turbaniga taksojuhi sõber. Lilla turbaniga taksojuht on aga sikh ja ta viib meid Sikhi templi basseini ujuma. Augusti turban tuleb vees lahti ning odade, kilpide ja kõverate mõõkadega valvurid toimetavad meid templi ülemohvitseri suurde kabinetti, kus meie üle kohut mõistetakse. Süüdlaseks tunnistatakse taksojuht ja meile antakse klaasitäis püha vett. Tõenäoliselt on ka turban jantra.

Goa

rand on hiigelpikk ookeani liivarand. Ranna keskmises osas tüütavad meid kohalikud turistipüüdjad, kuid põhja poolt leiame suured pooltühjad hipirannad. Siin-seal paiknevad kalapaadid, õlgkatustega mõnusad baarid ja mitmete maade lipud nende taustal. Mõõn ja tõus teevad oma maagilist universumitööd ja lained kirjutavad poolmärjale liivale indiakeelseid luuletusi. Teen sellest spontaanse skitsi ja üks hetk on jällegi tabatud. Ta kuulub mulle ja ma panen ta ettevaatlikult klaaskasti. Sündmused ja kujundid eemalduvad vaikselt.

   

Olen mõelnud, et miks tekitab õnnestunud joonistus sellise õnnetunde. Võib-olla ühineb spontaanse joonistuse tegija teadvus skitseerimise hetkel ühisvälja universaalse mustriga, kust antakse tema väele jumalik informatsioon portreteeritava kohta. Eriti mõnus tunne tekib siis, kui tunnetad kuldlõiget ehk mõõtu, millega kõik olemasolev on loodud. Selliste joonistuste tegemine on võrreldav mistahes meditatsiooni, riituse või palvega. Ütles ju ka roosa turbaniga taksojuht, et jumal elab tema südames.

Istume jälle lennukis ja lendame tagasi kodu poole. Miskipärast ajab kõik mind veidike nutma. Illuminaatori taga särab päike, on hea ja kerge olla.

Vilen Künnapu
on arhitekt ja kunstnik. Armastab joonistada inimesi ja maju. Vaata ka: vilenkunnapu.pri.ee