Artickles in English
TOIMETAJA VEERG
NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD
Udo Kultermann
LINN KUI KODU
Angela Nkya
HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye
MINU WEB
Tarvo Hanno Varres
ROKKMUUSIKA BUDAPESTIST
Karli Luik
AMSTERDAM
ON LINN
Eve Arpo
ISTANBULI KASSID
Karin Laansoo
HÄMARIK
EESTI KUI SUUR-TALLINN
Toivo Tammik
INIMKIHT_TAIPEI
Marco Casagrande
MINU VIDEOTEEK
Liina Siib
EPIFANIO SOOVITAB
PERM. KUS KOHT SEE SIIS ON? MIS KOHT SEE SIIS ON?
Kaarel Mikkin
MINU BIBLIOTEEK
Leena Torim
ÕNNELIK HOMMIK
Vilen Künnapu
VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA ANDRUS ELBINGUGA
STSEENID PAIDEST
Eve Apro
MEESKOND
| ÕNNELIK HOMMIK
Ühel hommikul tunneb Steiner ärgates ennast õnnelikuna. Akna taga sabistab tumehall Astoria taevas mõnusat vihmakõbinat, köögist kandub kohvi lõhna, voodi all lebavad sussid.
Liikudes oma büroo poole märkab arhitekt mitmesuguseid huvitavaid asju: malmkotkad jalgpallistaadioni sissekäigu kohal, punasest tellisest veidi praguline veetorn pöörduva trammitee kõrval, kaks maletajate moodi meest istumas hiigelsuure kohviku klaasvitriini taga, üksik naisterahvas näppimas närviliselt mobiiltelefoni. Suurel ristmikul teeb mööduv takso hoogsa pöörde. Tore on jälgida loigust üleskargavat veepilve. Steiner sooritab kiire hüppe tagasi ja naudib vee plärtsatust enda jalge ette.
Astoria pealinn on suhteliselt hõre, siiski jäävad arhitekt Steineri teele mitmed meeldejäävad ehitised. Peatänava ehteks on mahajäetud killustikutehas, selle kaldtransportöörtorud moodustavad huvitava dekonstruktivistliku kompositsiooni. Killustikuhunnikute vahel põlvitab kerjus, tema kõrval pikutab lahkete silmadega koer. Korraks paistab pilvede vahelt päike. Peaväljakuäärse kiriku ebaproportsionaalsed mahud on meeldivalt distantseeritud kuldlõikest ja heast maitsest. Väljaku teises otsas on kahe majamüraka vahel vahva väike teater. Hoone fassaad on süüdimatult eklektiline, sellest õhkub mõnusat vabadust ja Steiner naeratab.
|
Vilen Künnapu.
Kollaa˛ Tallinna Vangla Kabeliga. 2004. |
Äkki tuleb vastu Sarapuu, habe raevukalt õieli, terav pilk puurimas lagunenud politseiposti raamideta aknaava. Nähes Steinerit, haarab mees selle oma embusesse. Kaua seisavad sõbrad liikumatus kallistuses keset peaväljakut, ümberringi trammid, trollibussid, taksod ja rikšad. Steiner küsib Sarapuult, kas ta on elus? Elus, vastab Sarapuu rõõmsalt. Sarapuu küsib Steinerilt, kas ta on elus? Elus, vastab Steiner samuti õnnelikult. Meenutatakse viimast aastakümmet ja proovitakse välja arvutada üheskoos universumis tiireldud kilomeetreid. Nenditakse tõsiasja, et osaletakse totaalses ettevõtmises, hiigelsuures seikluses, lõputus saladuses. Me lendame iseenda poole, ütleb Steiner. Me lendame kaugele, vastab Sarapuu mõtlikult. Kõrge egiptuse stiilis vabadusesamba vari tõmbab sõprade vahele ootamatu kriipsu, Sarapuu õlale laskub lumivalge kajakas, Steineri ümarad prillid värvuvad roosaks, muusikakooli aknast lendab välja viiul, kiriku uksel seisab kuningas Salomon. Puiestiku lõpus kolletab kõrge vineerist püramiid, restoranilaual punetab kaunis ketšupipudel, taevas on tõmbunud üleni siniseks. Arhitekt Steiner on jõudnud oma kontorini. Tema peenike näpp valib salakoodi ja võluuksekene avaneb. Hommikune teekond on lõppenud.
Vilen Künnapu
Vilen Künnapu on Tallinnas elav arhitekt ja professor, raamatu “Üle punase jõe. Valitud tekste 1972-2001” autor. Vaata ka: www.kassiopeia.ee, vilenkunnapu.pri.ee
|