TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Katrin Ratte

MINU RAAMATUKOGU
Aive Mets

INTERVJUU CHRISTOPHER ORRIGA
August Künnapu

INTERVJUU
CHI TI-NANIGA
Vilen Künnapu

KUIDAS MATERIALISEERIDA VAIMSUST
Heie Treier

AHVID BUDDHA PEAS, HOMMIKUMAA TRIP
Ki wa

MAIADE KADUNUD MAAILM
Mathura

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MIDA MA AVASTASIN SOOMALSTEGA KOOS OLLES?
Andri Luup

NÄHA NAPOLIT JA SURRA…
Mehis Heinsaar

ELUST SIINPOOL TRELLE
Andrus Elbing

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

MINU VIDEOTEEK
Veiko Õunpuu

KAHEKSANURKNE PURSKKAEV
Vilen Künnapu

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS
Nato Lumi

MEESKOND

Enne toimetaja veeru kirjutamist kuulasin ska-grupi “The Toasters” (“Rösterid”) lugu “The Stage” (“Lava”):

“Kogu maailm on lava,
kus igaühel on kanda oma osa.
Isegi lapsed mängivad oma osa.
Hetkel täidan oma osa
lauldes ja tantsides,
et ühineksid minuga”

Hoides käes Epifanio esimest numbrit ja praeguse kaheksanda numbri käsikirja, leian, et mingi ring on täis saanud. Kolme aasta tagune avanumber käsitles linnakultuuri oma kirjususes: Taipei, Paide, Perm, Ida-London, Istanbul, Budapest, Amsterdam, Tallinn ja Tallinna Vangla, kust vanglapoeet Andrus Elbing saatis sõnumeid oma luuletuste näol. Elbing on vanglast väljas ja raporteerib essees “Elust siinpool trelle”, kuidas tõelised hetked leiavad aset sinu sees, sõltumata sellest, kas viibid siin- või sealpool trelle.

Uues numbris leiavad kajastust erinevad maailma kultuurid. Siin on intervjuud šoti metafüüsilise maalikunstniku Christopher Orriga ja hiina arhitekt-müstiku Chi Ti-Naniga. Mathura kirjutab maiade läbitöötamata kultuuripärandist Guatemala reisil kogetu põhjal. 2012. aasta 21. detsembril lõpeb maiade kalender – on see maiade kultuuri uus tulek või miskit muud, seda teab vaid tuul. Kiwa annab edasi oma mõtteid, mis mõeldud Indias ja Nepaalis. Heie Treier kirjeldab ruumielamusi Louis Kahni ja tema õpilase Robert Venturi samale tänavale projekteeritud eramutes Philadelphias – Eshericki majas ja Vanna Venturi House’is (arhitekti emale kavandatud hoone). Harry Pye saadab postkaardi Elephant & Castle’ist – Lõuna-Londoni räämas ja logisevast rajoonist, mis ei ole kõigele vaatamata kaotanud oma võlu. Mehis Heinsaar võtab kokku itaallaste siestarohke elulaadi essees Napolist ja tõdeb, et mõnusam on istuda veebruarikuises soojaksköetud Tartu korteris ja piiluda aknast leevikesi. Leena Torim kirjutab oma aastatepikkusest kiindumusest samblasse, Aive Mets aga oma kohverraamatukogust. Vilen Künnapu pajatab mõtelennust, mis tekib kaheksanurkse purskaevu serval istudes – rännust läbi lapsepõlve kirgaste eluhetkede tänapäeva. Veiko Õunpuu vaatab üle oma isetekkelise filmikogu pärlid ja teeb juttu ka neist videokassettidest ja dii-vuu-diidest, mida ta tulutult üritab enne peokülaliste lahkumist nende saabastele asetada. Andri Luup põhjendab emakeeles suhtlemise tõelist vajadust, mida ta koges eestlaste ja soomlastega mängufilmi “Kinnunen” tehes. Leian minagi, et suurtes maailmakeeltes tuleb oma tundeid väljendada vaid siis, kui sa selles keeles mõtled. Mohandas K. Gandhi on öelnud: “Õnn on see, kui on kooskõlas see, mida sa mõtled, see mida sa kõneled ja, see, mida sa teed.”

August Künnapu / toimetaja

Photo: Aive Mets