Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Katrin Ratte

MINU RAAMATUKOGU
Aive Mets

INTERVJUU CHRISTOPHER ORRIGA
August Künnapu

INTERVJUU
CHI TI-NANIGA

Vilen Künnapu

KUIDAS MATERIALISEERIDA VAIMSUST
Heie Treier

AHVID BUDDHA PEAS, HOMMIKUMAA TRIP
Ki wa

MAIADE KADUNUD MAAILM
Mathura

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MIDA MA AVASTASIN SOOMALSTEGA KOOS OLLES?
Andri Luup

NÄHA NAPOLIT JA SURRA…
Mehis Heinsaar

ELUST SIINPOOL TRELLE
Andrus Elbing

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

MINU VIDEOTEEK
Veiko Õunpuu

KAHEKSANURKNE PURSKKAEV
Vilen Künnapu

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS
Nato Lumi

MEESKOND

Minu raamatukogu

Kolides uude korterisse, oli esimene asi, mille endaga kaasa võtsin kolm kohvritäit raamatuid. Suurem jagu neist seisavad siiani kohvrites. Osalt ruumipuudusest ja ka sellepärast, et mulle meeldib end aeg-ajalt üllatada, juba unustatud kirjatükke taasavastada ning paremaid palu ära peita. Kui nüüd meenutada, kuidas see “kohver-raamatukogu” alguse sai, siis enamik neist raamatutest pärineb second-handidest ja antikvariaatidest üle Eesti, sekka ka sõprade kingitusi.

Avan esimese kohvri ja silma hakkab Paul Bussoni “Hingede rännak” (1932), mille leidsin tolmununa raamaturiiulilt maakodus Põlvas ühel suvel seitse aastat tagasi. Lugesin selle läbi samal augustiööl ja olin selle mõju all kaua. Samast on pärit ka W.N.Wladimiroffi “Lühike käsiraamat Näojumestuskunsti äraõppimiseks” (1925).

Juba kasutatud raamatute juures meeldib mulle nende endi lugu, pühendused, ääremärkused jne. Näiteks minu onule pühendatud, tema tudengipõlvest, William Goldingu “Vaba langemine” (1969). Selle sisekaanel on järgmine pühendus: “I. Mets! Ei või olla, tavaliselt sa ju öösiti ringi ei kolla... 1973. a. Jaanuar 29.

Abituurium 71-e jäänused: T.Häelme, R.Lätt, A.Piho”. Tagakaanel võib leida märke laevade pommitamisest, mis oli nähtavasti noorte EPA-kate meelistegevuseks tol ajal.

Vanalinna antikvariaatides kolades leidsin Aapeli “Meie issanda sipelgad” (1960), Dylan Thomase “Piimmetsa vilus” (1970), Istvàn Örkèny “Totid” (1971) ja Luigi Pirandello “Üks, ei ühtki, tuhat tükki” (1967). Neis on see äraspidine huumor, mida ikka ja jälle naudin.

Olen endale ligi hoidnud lapsepõlve-lemmikuid. Mäletan, et neist meeldisid omal ajal ja meeldivad siiani eelkõige illustratsioonid. Ott Arderi “Koer poiss sõitis jänest” (1982), Vladimir Makarenko “Lendav laev” (1977), Aino Perviku “Umbluu” (1980), Ly Seppeli “Unenäo-raamat” (1984).

Allpool esitatud teise kohvri raamatud on tähestikulises järjekorras.
August Alle, “Üksinduse saarele” (1918)
Richard Brautigan, “Arbuusisuhkrus” (1977)
Elizabeth Carpenter, “Frida Kahlo” (2007)
John Fante, “Küsi kaduvalt” (2003)
Clement Freud, “Freud on Food” (1978)
Daniil Harms, “Ootamatu jooming“ (2002)
Fagira D Morti, “Normaalsuse etalon” (2001)
Hermann Hesse, “Supelsaks” (2003)
Venedikt Jerofejev, “Moskva-Petuški” (1999)
Yasunari Kawabata, “Lumine maa” (1989)
Andrus Kivirähk, “Sibulad ja šokolaad” (2002)
Kiwa, “Roboti tee on nihe; Salatühik” (2004)
Jana Lepik, “Lahtine taevas” (2004)
Erkki Luuk, “Ornitoloogi pealehakkamine” (2002)
Valter Ojakäär, “Popmuusikast” (1983)
Liisi Ojamaa, “Ärasaatmata kirjad” (2002)
Georges Sadoul, “Georges Mèliès” (1966)
Urmas Vadi, “Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!” (2005)
Henrik Visnapuu, “Käoorvik” (1920)
Zinovi Zinik, “russo-foob ja punapuravikud” (1994)

Nn öökapiraamatut mul ei ole. Seal kerkib lausa terve virn juba lõpetatud ning veel pooleliolevatest raamatutest.

Andres Ehin, “Seljatas sada meest” (1998)
Peter Handke, “Tõelise tundmuse hetk ehk vasakukäeline naine” (1981)
Mehis Heinsaar, “Härra Pauli kroonikad” (2001)
Neil Jordan, “Vari” (2004)
Haruki Murakami, “Norra mets” (2006)
Mati Unt, “Räägivad ja vaikivad” (1986)

Tavaliselt loen ma õhtu- ja öötundidel ning mitut raamatut vaheldumisi. Vastavalt tujule õngitsen virnast just selle sobiva.

Selline sai siis minu talvine raamatukogu. Usun, et kolmandas kohvris peitub veel palju.

 

Aive Mets

Aive Mets on vabakutseline elukunstnik ja Epifanio keeletoimetaja.

 

Foto: August Künnapu