Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Katrin Ratte

MINU RAAMATUKOGU
Aive Mets

INTERVJUU CHRISTOPHER ORRIGA
August Künnapu

INTERVJUU
CHI TI-NANIGA

Vilen Künnapu

KUIDAS MATERIALISEERIDA VAIMSUST
Heie Treier

AHVID BUDDHA PEAS, HOMMIKUMAA TRIP
Ki wa

MAIADE KADUNUD MAAILM
Mathura

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MIDA MA AVASTASIN SOOMALSTEGA KOOS OLLES?
Andri Luup

NÄHA NAPOLIT JA SURRA…
Mehis Heinsaar

ELUST SIINPOOL TRELLE
Andrus Elbing

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

MINU VIDEOTEEK
Veiko Õunpuu

KAHEKSANURKNE PURSKKAEV
Vilen Künnapu

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS
Nato Lumi

MEESKOND

Minu herbaarium

Sammal 

Kui ma väike olin, oli meil maal lauavirna otsas Samblauurimise Instituut.

Me korjasime sinna kõikvõimalikke samblatuuste, mida me siis rõõmsalt imetlesime.

Kui ma väike olin, sadas katustelt alla nunnusid samblasiile – väikseid pehmeid ideaalse kumerusega mütakaid. Need olid kõrges hinnas. Samblasiile sajab õnneks siiani katustelt ja vähemalt mu kahe isikliku lapse jaoks on need samuti väärtuslik kraam, mida niisama maha vedelema ei jäeta.

Kui ma väike olin, käisime suviti Võrumaal mustikaid korjamas. Sirgetüvelise männimetsa alune oli kaetud mustikapuhmaste ja samblapatjadega  – istud padjale ja nopid marju, ümberringi kõrgel männiladvus difuseeritud päikesepaiste kuldne sumu. Suurepärane supermugav ruumilahendus.

Soomaal sajab meil hoovi peal rajuga vanade tammede otsats kaheksajalgu meenutavaid halle samblikke, isegi iminapad on kombitsate küljes. Need on nii vastupandamatult veidrad, et ma korjan nad ikka üles ja toon tuppa.

Foto: Annika Haas

Sammal kasvab rahulike kohtade peal aegamööda. Rabasamblasse vajutatud jalajälg paraneb seitse aastat. Sammal on kvaliteedimärk, mida antakse vaid vanadele, väärikatele ja ajatutele. Inimesed ei sammaldu. Ma olen kuulnud, et laiskloomad sammalduvad. Aga võibolla siiski on kuskil India džunglis mõni aastate pikkusesse sisekaemusse süüvinud eremiit, sammal juustes rohetamas. See tundub mulle väga tõenäoline.

Meie, kõiksugu tühisemate ja tähtsamate eesmärkide poole veeredes, muidugi sammalduda ei saa. Sammaldumine nõuab rohkem aega. Teistsugust ajavoolu. Laia ja rahulikku ajajõge. Sammaldumine pole inimestele loomuomane. Küll aga on tore sammalt imetleda ja imestada selle üle, et mõne puu või maja jaoks kulgeb aeg siinsamas kuidagi teisiti. Aja ja ruumi relatiivsus on samblasse kirjutatud. Ning tagurpidi sammal on lammas ...

Mähe 2008

 

Leena Torim

Leena Torim on arhitekt, kes tunneb end hästi looduses.