Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Johanna Ulfsak

MINU FILMOTEEK
Tim Kolk

MINU RAAMATUKOGU
Edgar Künnapu

ARHITEKT STEINER JA JUMAL
Vilen Künnapu

ANDRUS ELBING

INDIGOLAPS TAMBET

VESTLUS ÖKOARHITEKTUURIST
Leena Torim, Rene Valner

PRIGHUDIE, REVISITED

IDEAALNE KOHVIK.
IDEAALNE TEATER.
IDEAALNE KOHVIKTEATER.

Mart Aas

MUUSIKA JA VAIMSUS
Kiwa

TARKOVSKI JA TEMA NÄGEMUS
Mathura

ELUST JA KUNSTIST
Toomas Altnurme

UNENÄO JÄTK
Mehis Heinsaar

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS
Nato Lumi

FRIEZS'i KUNSTIMESSI MÄNG

MEESKOND

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS

Enne surma tahan minna unistuste reisile – Hispaaniasse... Oooo kui selgelt ma seda maad ja kirglikku rahvast ette kujutan! Hispaania, Hispaania... iidsete vaaraode maa – lummavad on su püramiidid õhtupäikeses!

Kuigi Hispaania asub kaugel – kaugel Mehhikos ja ma pole seal käinud, on mul tunne, nagu oleksin seda teinud... kas siis eelmises elus... või unes... Oleksin nagu kõndinud Hispaania pealinna Tokyo iidsetel tänavatel, roninud Eiffeli torni tippu ja kohtunud nende kuulsa kirjaniku Emingveiga...

Mööda Šanšeliseed tormavad härjad keerutavad üles tolmu, pannes tänavatel tantsivad flamencotarid lõbusalt köhima... oo kui selgelt ma seda kõike vaimusilmas ette kujutan...

Muidugi – Hispaanias on kohutavalt palav... Nemad ise on sellega muidugi harjunud – nad on ju aafriklased, aga mina... Jah – kardangi enne reisile minekut kõige rohkem, et saan päikesepiste. Hispaania pealinnast Tokyost voolab aga läbi jahe jõgi, mida nad ise nimetavad Pariisiks – eks ma siis lähen ja jahutan ennast selles...

Olen telerist näinud, et seal käivad miljonid-miljonid hispaanlased end jahutamas, armsad valged täpikesed otsaees, elevandid käekõrval, kallastelt kostab aga lakkamatu trummipõrin ja praetakse pühvleid.

Hispaania ääretutes kõrbetes elavad aga kaamelid. Nende seljas istuvad Tokyo geišad – vaiksed, salapärased, loorid ees... Tahaksin teada, mida nad mõtlevad, miks nad nii vaiksed on. Isegi känguruvõitluse ajal – kui teised kohalikud karjuvad täiest kõrist – on nemad ikka vait. Kindlasti ostan neilt reisil olles mõne vaiba – isegi kui nad minuga ei räägi. Hinda alla tingida oskan ma ka rääkimata – liigutuste abil. Harjutan seda juba kodus, peegli ees.

Ühest asjast ei saa ma aru – miks hispaanlased pulkadega söövad? See ei ole minu arust mõistlik. Proovisin kodus – viiner kukkus pulkade vahelt... Ilmselt võtsid ameeriklased neilt noad-kahvlid ära, kui nende maa vallutasid – midagi sellist olen ma vähemalt kuulnud, – ei tea muidugi, kui palju sellel jutul tegelikult tõepõhja all on, – võibolla on see lihtsalt üks järjekordne hispaania legend – nagu neil see Lohh Nessi Järve Koletise lugu on.

Hispaania arhitektuurist meeldib mulle kõige rohkem Kaudi ehitatud Hiina Müür. See on ilus. Eriti vitraa˛id. Ja see on kohutavalt suur... Seda müüri pidi kosmosest näha olema. On see ehitatud tulnukate hirmutamiseks või inimeste rõõmuks? Ei tea – ei tea mis on tõsi, mis legend...

Ja sellepärast Hispaania ongi nii fantastiliselt põnev.

Tahaksin juba olla seal, nende legendide keskel – seista päikeseprillides, koos armsa kohaliku pilusilmse giidiga, kes mulle kogu selle saladuse selgeks teeb...

Enne mu surma. Soodsalt.


Nato Lumi,
ilmakriitik
boheemland@gmail.com