Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Johanna Ulfsak

MINU FILMOTEEK
Tim Kolk

MINU RAAMATUKOGU
Edgar Künnapu

ARHITEKT STEINER JA JUMAL
Vilen Künnapu

ANDRUS ELBING

INDIGOLAPS TAMBET

VESTLUS ÖKOARHITEKTUURIST
Leena Torim, Rene Valner

PRIGHUDIE, REVISITED

IDEAALNE KOHVIK.
IDEAALNE TEATER.
IDEAALNE KOHVIKTEATER.

Mart Aas

MUUSIKA JA VAIMSUS
Kiwa

TARKOVSKI JA TEMA NÄGEMUS
Mathura

ELUST JA KUNSTIST
Toomas Altnurme

UNENÄO JÄTK
Mehis Heinsaar

UNISTUSTE REISI KIRJELDUS
Nato Lumi

FRIEZS'i KUNSTIMESSI MÄNG

MEESKOND

Elust ja kunstist

Läbi värvide ja vormi otsin ma vastust elu mõttele. Ma loodan, et minu sisemaailm, mis on avardatud erinevates kunstimeediates ja keeltes, aitab kaasa maailma paremaks muutmisel. Mida rohkem sa eemaldud niinimetatud iseendast, seda rohkem sa mõistad, et kõik on omavahel seotud. Kunstnik on leiutaja ja seab kahtluse alla kõik enne loodu ja proovib siis uuest vaatenurgast vaadates ja tunnetades luua midagi kordumatut korduvate ideede jadas, kombineerides neid lõputult omavahel - nii nagu valgu molekulil on miljoneid eri struktuure, nii ka looja fantaasial - mingeid reegleid ei ole olemas, on vaid tunnetus!

Toomas Altnurme. Kärbes sinises taevas.
Kineetiline skulptuur, metall, 2004.

Ilu on vaataja silmades, kunstnik nagu iga teine inimene on mõjutatav oma taustsüsteemist, lapsepõlvest, palju oleneb ka emakeelest, keskkonnast. Kunst on üks võimalustest iseenda leidmiseks.

Mäng visuaalses kunstis on muusika, meditatsioon, kui sinna piisavalt süveneda. Ja aitab inimestel tunnetada muid reaalsusi peale selle, mis on argine, tavaline ja igapäevane. See kõik muudab elu mitmekülgsemaks. Kunstnik kui ülitundlik inimloom peab astuma välja headuse eest, nõrgemate eluvormide kaitseks – sõja ja igasuguse vägivalla vastu. Kunstil on mitmeid vorme ja põhiline on elu ise.

Küsimus on, kuidas kujutada midagi ajatut ajalises maailmas, lõpmatuse kvaliteete? Ma usun, et kõik on tulnud loodusest ja lõputu hingede ringkäik on see, mida ma tahan visualiseerida. Ma püüan näidata teispoolsust – ust erinevatesse reaalsustesse. Nii nagu uni on vabadus hingele, nii ka kunst lubab astraalkehal minna sinna, kuhu ta iganes tahab, kuhu igatseb.

Sellises teadvuse seisundis ei ole meel ega sotsiaalne vangla hoidmas meid kinni madalas raskes keskkonnas.

Ilma vormita ei ole tühjust ja ilma tühjuseta vormi.

Mis on siin maailmas peale asjade vormi? Peale meie jaoks oluliste kujude vormide on seal tühjus, vahemik, maailmaruumi avarus. Vahemik ja vorm ongi põhilisemad fundamentaalsed asjad, millega meil siin universumis tegemist tuleb teha. Nagu ütles ka Lõuna-Korea kunstnik ja New Yorgis kuulsaks saanud Kim Whanki: Where shall we meet and what worm?

Toomas Altnurme. Taiwan. Puitskulptuur, 2005.

Taoism ja budism on selle üle palju juurelnud, et huvitav, kes on inimene järgmises elus, kas rohutirtsu jalg või roti maks. Seega meie kõik, siin maailmas olevad olevused (elavad organismid), koosneme osadest, mis peavad üksteist toetama elu edasise arengu nimel.

Budismi lähtekohaks on kaks poolt – absoluutne ja suhteline meel.

Absoluutse meele all mõeldakse lõputut kosmilist ja kõikeütlevat teadvelolekut, mille puhtas ajatus voolus meie subjekti-objekti kahesus on igavesti haitund.

Suhtelist meelt peetakse individuaalseks meeleks. See meel on minu jaoks oluline. Individuaalne ehk suhteline meel jaotub:

1. loov 2. argine / masinlik ehk robotlik.

Argine meel ei ole teadaolev meel, nagu pidevalt kontrolliv isiksus. Argisest meeleseisundist loovasse meeleseisundisse siirdumine tähendabki vaimse tee algust, see on see, mida kunstnik teebki. Olgu ta siis luuletaja, muusik, maalikunstnik, skulptor, arvutigraafik, näitleja või mis iganes tunnetustöötaja tee ta on valinud, sest eneseväljenduse vorme on lõputu hulk.

Budismis on elu ringkäiku kujutatud ringina, mille keskel asuvad üksteise sabast kinni hoiavad kukk, siga, madu. Siin peetakse silmas, et himu, pettekujutlus ja vastumeelsus ning argimeel (masinlik meel) on omavahel tihedalt seotud ja on põhilisteks liikumapanevateks jõududeks.

Kuid sellest kõigest peaks vabanema – minetada tuleks viha, kadedus, isekus ja vägivald – muutudes leebeks, kaastundlikuks ja teistega arvestavaks inimeseks. Mitte mingil juhul ei tohiks omalt poolt põhjustada lisakannatusi. Väga oluline on ka moraali tajumine. Iseenesele selle teadvustamine vabastab loovuse. Kohati peabki olema masinlik ja ennast kordav (nii nagu kunstnik kordab end pidevalt oma töödes). Tulebki rabeleda välja ja saada vabasse loovasse meeleseisundisse, kus positiivne tundeelu muudab ka teiste elu paremaks st individuaalsest meeleseisundist kõrgema meeleseisundi poole.

Seepärast on kevad kunstniku jaoks väga oluline. See oleks nagu uuesti sündimise aeg. Kõik ärkab ja tärkab, elu hakkaks nagu uuesti otsast peale, päevad muutuvad pikemaks ja päikesekiired saavad hinge rõõmustada, loomeperioodi tekib juurde rohkem helgust ja valgust.

Loov meel on eelkõige teadaolev meel, olles teadvel eelkõige iseendast ja iseennast teadvustades. See on nagu allikavesi olemise piiritust sügavusest, eluvaim, mis äratab ellu kõik, millega loov isik oma elus kokku puutub. Lääne-Aafrikas on kombeks, et kui skulptor saab valmis oma järgneva taiesega, peetakse tseremoonia, sest uus beebi on maailma sündinud. Kunstnik tegeleb materjalide ja värvide hingestamisega.

Meie inimesed kardavad tugevaid tundeid ja seepärast on konservatiivsem kunst populaarsem. Aga kunst on enda väljendamiseks ja kui seda ei saa nii teha, kuidas hing ihkab, siis see ahistab kunstnikku.

Loovat meelt ei valitse stiimulid, millega ta kokku puutub ja ta ei ole neist sõltuv, vaid tuleb leida uusi lahendusi. Matkates, silmaringi avardades ja teistesse kultuuridesse süvenedes, on võimalus ennast leida uutes vaimsetes sfäärides.

Kui juba elada sipelgapesas ja kindlate piiridega reglementeeritud kultuurimullis, siis maksimaalne programmidevaheline (erinevad traditsioonid) kogemus võikski olla keskkondade vahetus füüsiliselt ja hiljem vaimselt. Inimene sünnib vastavasse kultuuriruumi ja keel, milles ta mõtleb, on saadud väljastpoolt. Tekib küsimus, kas on olemas üldse selline asi nagu rahvus. Koreas elatud kuue aasta kogemuse põhjal võin väita, et keeleliselt mõtlesin ja kasutasin algul inglise keelt, hiljem korea keelt. Selgus, et visuaalne keel ongi juba rahvusvaheline, kunst on rahvusvaheline ja selle üks ülesanne ongi ületada barjääre erinevate kultuuride ja traditsioonide vahel.

Veel võib pidada loovat meelt lapse meeleks, sest selles käsitletakse palju mängulisust. Koreas saab nt teha doktori kraadi ka visuaalses kunstis. Ma arvan, et see on hea, sest visuaalse kommunikatsiooni hulk suureneb järjest ning samal ajal verbaalse osa väheneb. Samas on verbaalne keel natuke piiratud, sest ilma visuaalse keeleta jääb see veidi ühekülgseks.

Toomas Altnurme. 3 vaimu.
Marmorskultpuur. Brasiilia, 2006.

Toomas Altnurme. Gringo. Kineetiline skulptuur, metall.
Carretase skulptuuripark Tšiilis, 2004.

Kunstnik mõtestab enda jaoks lahti veel ühe teema, mis puudutab argist ehk masinlikku maailma, nimelt tehnoutoopia. Tuleviku maailm, kus inimese liik on loodusest eraldatud, kõik on muutunud tehislikuks, ei vajatagi enam seda keskkonda elamiseks, tõeline vaim peitub masinas.

Mul on valminud mõned selleteemalised tööd, nt “Lõputu elu”, kus kujutan tuleviku sugukondi sel sajandil. Kõik traditsioonid on hävitatud ja inimesed on kontrollitud, isegi nende alateadvus – kiibid, massiajupesu läbi ajulainejaamade jne. Järgi on jäänud veel erandid, keda peetakse veaks.

Juba tänapäeval on inimesed sõltuvuses arvutitest, kus saab informatsiooni kasutada mittemoraalsetel ja ebaeetilistel eesmärkidel. Arvutid on juba praegu närvisüsteemi pikendused või proteesid meeltele. Positiivne on see, et hetkel valitseb seal anarhia ja tsentraliseeritud monopole ei ole veel saanud oluliselt tekkida. Loodud on sild looduse ja tehnoloogia vahel.

Mikroelektroonika on kunsti toonud uue, tehnilisel baasil tekkinud mõiste “simularca”, koopia ilma originaalita. Kõike hakkab asendama arvutimaailm.
Kunstnik, minnes arvutigraafikasse, on nagu teaduse mask, nii nagu vana aja inimesel oli teistpoolsusesse vaatamiseks šamaani mask.

Oma kunstis püüan näidata sisemaailma tagamaid, tuua välja inimese ja looduse ühtekuuluvuse. Lääne teadus ei näe maailma kui spirituaalset elu kandjat. Maailmas on juba käimas informatsiooni revolutsioon, humanismi kriis jne. Ma arvan, et inimene peaks vabastama end pideva kasvava negatiivse info hulga eest, et aju ei kuumeneks üle. Budism ütleb: “Täuslik inimene kasutab oma meelt nagu peeglit, ei hoia midagi kinni, aga ei ütle ka millestki ära. Ei lükka tagasi, võtab vastu, aga ei hoia kinni.”. Lennata nagu pilv, voolata nagu jõgi, nähes maailma nagu vaimustavat illusiooni, energia tasapinda, kus midagi karta pole vaja. Kunstnik peabki peatama maailma, et leida koht päikese all, teekond peab jätkuma uute tasandite poole.
Juba aegade algusest peale on inimene olnud tihedas seoses loodusega, kas siis harmoonias või pidevalt sellega võideldes. Animistlik inimene uskus, kõigel on hing olemas ja sellest tuli austus kõige elava vastu. Tänapäeval aga ei usu inimesed enam sellesse, industriaalmaailm on olnud looduse esimene vaenlane ja dualismi tekitaja, nii nagu kapitalism kasutab loodust vaid kasu eesmärgil.

Mulle meeldib ennast tunnetada läbi kunsti. Vaatleja taga on alati tühi koht, sinu silmade taga on alati tühimik, see on teadmata osa, see on universumi osa, mis ei näe ennast, sest ta vaatab. Mida rohkem sa mõistad teadmata mina osast, seda rohkem sa mõistad, et kõik on omavahel seotud.

Sisemaailm, laiendatud läbi erinevate meediate, tehnoloogiate ja kultuuride, võimaldab kunstnikul ennast vabamalt väljendada, teha seda respektiga kõigi erinevate kunstikeelte mitmeküllusele ja alternatiividele. Kunstnikul on võime näha tulevikumaailma. Multikultuurne infovahetus üha globaliseeruvamas maailmas avab kunstile uued perspektiivid. Igas kultuuris on midagi sügavat, mida ei saa sõnadega väljendada. Kunstnik otsib lahendusi vormis, joontes, värvis, muusikas, liikumises, olles samas globaalne keel, mis teoreetiliselt võiks muuta maailma elamisväärsemaks. Kogu elu ongi loominguline protsess....

 

Toomas Altnurme

Toomas Altnurme on maalikunstnik, skulptor ja arvutigraafik. Ta on kogunud teadmisi Korea ja Tai ülikoolides, Ameerika Ühendriikides ning Lõuna-Ameerikas.
Vaata ka www.art-altnurme.com