TOIMETAJA VEERG
EPIFANIO SOOVITAB
MINU FONOTEEK
Riho Baumann
MINU RAAMATUKOGU
Vilen Künnapu
MÄLUMAASTIKUD
Leena Torim
MINU ISA
Toivo Tammik
DIAGONAALNE RADA
Sukhdev Kaur
ETENDUS SU MEELTES
Eve Apro
Ina Stockem
FLO FLOST
Flo Kasearu
ÜHE MEESTERAHVA PILK NAISTEBÄNDIDELE
Mhkel Kleis
RAHUS EDASI ELADA
Mehis Heinsaar
PÕGUS, LÄHEDANE
Lauri Sommer
FORMAADI OHVRID
Andri Luup
KÕNE RAHASTAJATELE KESKKONNAVASTASE PARTEI ASUTAMISKOOSOLEKUL
Nato Lumi
MEESKOND |
Maailm on liikumas spirituaalsuse suunas, tulemas on uus ajastu. Senise patriarhaadi asemel hakkab asju paika panema matriarhaat. Ka Epifanio 6. numbris on tavalisest suurem rõhk naistel, ehkki tegemist ei ole feminismi-eriga.
Kunstnikest on selles numbris esindatud Londonis tegutsev ekspressionistlik maalijanna Chantal Joffe ja jaapanlannast fotograaf Kanako Sasaki ning praegu Berliinis resideeruv eestlanna Flo Kasearu, meestest aga äsja oma esimese näituse avanud Epifanio pikaajaline kaastöötaja Harry Pye ja kunstnik-kirjanik Jasper Joffe. Mihkel Kleis annab lühiülevaate huvitavamatest tütarlastebändidest maailmas. Kuigi tema arvates ei ole vahet kas bändiliikmeteks on naised või mehed, arvan ma, et erinevus seisneb energeetikas. Mehhiklanna Sukhdev Kaur rõhutab diagonaalse kujundi tähtsust nii vaimses kui füüsilises maailmas. Eve Arpo kirjutab body lounge’ist – tantsuetendusest, mille keskpunktis on publik. Leena Torim annab lugejale teada põnevamatest Soomaa pärimuslugudest ja nende süstematiseerimisest. Rohkem lühilugude ja romaani autorina tuntud Mehis Heinsaarelt on seekord pikk zen-poeem erinevatest inimtüüpidest. Lauri Sommer otsib oma essees eesti ja jaapani kultuuri kokkupuutepunkte. Andri Luup on kriitiline igapäevaselt tuttava kindlatesse raamidesse surutud maailma suhtes.
Epifanio proovib olla stambivaba ja avatud väljaanne. Üldtuntud koolitarkus on, et inimene on arenenud ahvist. Rudolph Steiner arvab aga tõetruult, et ahv on arenenud inimesest. Ta kirjutab järgmist:
|
“Järgnev areng sai toimuda tänu sellele, et osa inimolendeid saavutas kõrgema astme teiste arvelt. Algul tuli ohverdada need, kes olid vaimust ilma jäänud. Paljunemise eesmärgil toimunud segunemine oleks paisanud enam arenenud inimesed samale astmele. Seepärast eraldati kõik need, kes suutsid vaimu omaks võtta. Selle tagajärjel langesid teised ikka allapoole ja allapoole, loomadega samale tasemele. Niiviisi kujunesid inimesesarnased loomad. Inimene jättis nii-öelda osa oma vendadest maha, selleks, et ise kõrgemale tõusta. Sellisteks möödunud epohi taandarengu läbinud inimesteks on ahvid. Kuna inimene ei ole olnud kunagi vähem täiuslik kui praegu, siis ahvid ei ole olnud kunagi täiuslikumad kui praegu.”
August Künnapu / toimetaja
Joonistus: August Künnapu |
|