Soomaa metsik loodus ja inimtühjus on tänapäeval olulised ja tähenduslikud. Vaikus on loodusvara.
Ometi, teades vaid kübet selle maanurga ajaloost ja pärimusest, vahetaks ma terve aasta vaikust kasvõi ühe päeva vastu saja aasta tagusest külaelust. Sadakond aastat tagasi olid siin jõed teedeks. Nende tänavate ääres seisid rehielamud. Talusid valitsesid nõid-peremehed, kes oskasid üksteisele kuradit sisse panna. Kuradeid, tulihändu, nõidu ja muid sääraseid tegelasi on siinsetes pärimustes nõnda palju, et tõenäoliselt moodustasid nad enamuse saja aasta taguse Soomaa elanikkonnast.

Et lood elaks tuleb neid üha uuesti jutustada. Paljudel lugudel on looduses kindel elukoht. Kui see koht ununeb, jääb lugu kodutuks. Mälumaastike projekt pakubki vanadele ununevatele lugudele ja nimedele, mis Soomaal hinge vaaguvad, abikäe.

Siia lisatud kaardid on GPS’i kantud Tipu küla ümbrus. Iga mumm märgib ühte kohanime. Ka pärimused ja ajaloolised fotod on samast paikkonnast.

Eestis arvati, et (talude päriseks) ostmine ei ole kindel, et härrad võtavad raha ära, jne. Passi Ants oli mulle sugulane ja andis nõu, et ärge ostke ja ärge ostke. Siin ostsid esimestena Kääru, Venesauna ja Songa ja Piilinna. Minu isa ja tema vend jagasid Aliste Nr. 20 pooleks kahju pääle, et kui peaks ostmine pettus olema siis kannavad nad selle kahju kahekesi. Esiti tegid nii ja pärast jäigi koht kaheks: Piilinna ja Songa. Piilinna talu juures oli Piilinna aavik ja sellest saigi talu oma nime. Songal oli jälle üks vee sonn, see oli niisugune kääru koht jões, kuhu kalad suure vee aeg kiire vee voolu eest varjule läksid ja kus siis sagedasti noota veeti ja hulka kalu saadi. Sellest sai siis nimetus talule Noodasonga. Hiljem lühendati seda lihtsalt Songa.

Tõnis Tammani (sündinud 1852 Alistes, Pärnal) jutustus

Vasakul Jaan Nurk (Tõnis Nurga isa), paremal Aleksander Aaben Songast.

Aliste (Halliste) külas Pärnal oli pulm. Kurat läks kah sinna ja laskis oma naise järele tulla. Naine jõudnud just Kukeleste sooni, sääl tulnud hundid temale kallale ja naine ronis Kukeleste mäele männa otsa. Hundid hakkasid mända maha närima. Parajaste möödus üks pulmaline, sellele hüüdis naine puu otsast: „Kui sa saad Saja talusse ehk puutud pulma talusse, ütle sa Türile Jürile: Tõmmu lehma tõmmatakse Kukeleste soos suure pika Männa otsa.” Kurat oli juba pulmas. Kui ta naise hädast kuulis, tõmbas kohe tare parred ja jooksis naisele appi. Aga enne olid hundid selle juba ära murdnud. Kui sa tahad vaatama minna, siis näed veel praegu parte otse maas.

Jüri Kiiskleri (sündinud 1849 Kõpus) jutustus

Käära ja Pärna peremehed olid mõlemad nõiad. Kord Aliste kõrtsi juures andis Käära peremees Pärna peremehele kuradi sisse ja see öelnud: „Noh, mis sa nüüd tegid, sa andsid mulle kuradi sisse!” Käära peremees vastas: „Noh mis sellest on, ma tean, et sa oskad välja võtta ja tean ka, et sa tunned kui sisse antakse. Nüüd tead sina ka, et oskan sisse anda.” Pärna peremees: „Ei ise ei saa välja võtta.” Siis õpetas Käära peremeees teisele ka kuidas välja võtta, see ei ole varem osanud.

Tõnis Tammani (sündinud 1852 Alistes, Pärnal) jutustus

Pärna lapsed vasakult:
Ida ja Mart. Keskel istub kirju kleidiga õpetaja,
paremal üleval Anna ja paremal all Salme, ~1928-29.