Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU FONOTEEK
Riho Baumann

MINU RAAMATUKOGU
Vilen Künnapu

MÄLUMAASTIKUD
Leena Torim

MINU ISA
Toivo Tammik

DIAGONAALNE RADA
Sukhdev Kaur

ETENDUS SU MEELTES
Eve Apro
Ina Stockem

FLO FLOST
Flo Kasearu

ÜHE MEESTERAHVA PILK NAISTEBÄNDIDELE
Mhkel Kleis

RAHUS EDASI ELADA
Mehis Heinsaar

PÕGUS, LÄHEDANE
Lauri Sommer

FORMAADI OHVRID
Andri Luup

KÕNE RAHASTAJATELE KESKKONNAVASTASE PARTEI ASUTAMISKOOSOLEKUL
Nato Lumi

MEESKOND

Diagonaalne rada

Tsivilisatsiooni algusaegadest peale on inimkond püüdnud mitmel moel maailma kujutada. Jooned, vormid ja kujundid - geomeetria oli vahend, millega lisaks kõnele sai suhelda. Miks geomeetria? Lihtsalt sellepärast, et geomeetria on meie sees. Kehas on sümmeetria. Kehal on geomeetrilised proportsioonid, geomeetrilised eesmärgid, geomeetrilised suhted. Meie rakkudes on geomeetria; tarvitseb vaadata raku bioloogilist skeemi ja on kohe näha, et elementide vahel valitseb harmoonia ja tasakaal. Rakud moodustuvad proportsionaalsetest elementidest, ja nad on inimesele alateadlikuks inspiratsiooniks, mida kehast väljapool kunstivormis esitada.

Koopakunstist tänapäevaseni välja on eksisteerinud üks põhiprintsiip: kasutatakse mõtte-elemente esitamaks (taasesitamaks) seda, mis meile on teada ja mis on meile kaudselt mõista antud: meie kehade, mõistuse, inimese, reaalsuse geomeetria läbi.

Kuna geomeetria printsiibid on kehas, pole see mitte alati staatiline. Kui liigutada kätt, on proportsioon, pikkus ja laius ikka samad, aga liikumine annab geomeetriale elu. Geomeetria on kontseptsioon, mis nõuab, et elu oleks täielik.

Geomeetria algelement on joon. Joonel kui vektoril on positsioon, pikkus ja suund, aga meile pole õpetatud, et joonel on ka eesmärk. Joone eesmärk vihjab selle tähendusele: milleks ta eksisteerib. See on kõige olulisem asi, mida me geomeetriast õppida saame.

Joon võib olla diagonaalne ja diagonaal võib olla joon. Mina eelistan viimast definitsiooni, sest diagonaal on palju enamat kui lihtsalt joon. Ma käsitlen nüüd diagonaalse energia tähendust ja selle eesmärki.

Diagonaal seostub minu jaoks eelkõige barokiga. Selle kõrgelt arenendud kunsti ja arhitektuuri perioodil sai renessanslikust inimfiguurist liikuv inimene. Barokikunstnikud tahtsid igal pool kujutada jõudu. Jõudu kui liikumist. Liikumist kui diagonaali.

Barokses kirikus ja tolle ajastu maali silmitsedes tunned end pidevas liikumises. Lihtsalt ei saa pidama. Kunstnik on nii korraldanud, et sa tunned kogu aeg liikumist. Head kunstitööd taasloovad liikumise sinu sisimas, võimaldades sul tunda mida nad kujutavad. Ent mis on niisuguse liikumise eesmärk?

Diagonaal võiks vabalt olla teaduskraadi töö teemaks, aga ma püüan siin kirjeldada tema elemente ja eesmärki, alustades staatikast. Staatiline energia on olemas otsestes polaarsetes joontes (seepärast on kunstis staatiline esindatud kvadraatse geomeetriaga), ja kui energia liigub, siis liigub ta diagonaalselt. Kui ta liigub horisontaalselt, ei lähe ta kaugemale kahest poolsusest. Eesmärgiga energia puhul, nagu elektron aatomis, toimub liikumine juhuslikult, sama liikumist kunagi kordamata. Paljud on öelnud, et aatom on universumi vähendatud mudel, ainult et meie mõistus on liiga piiratud, et sellest aru saada.

Ülimalt lihtne teadmine meie kehast on, et meil on kaks poolt. Vasak ja parem. Geomeetria on olemas. Aga miks meil on kaks poolt? Kaks poolt, mis on teineteisega täiesti võrdsed. Hierarhiat pole. Nad on samal tasandil, samal pikkusel. Veel on teada, et aju parem pool ei tee samu asju mis aju vasak pool. Ja veel – sinu parem käsi teeb asju, mida vasak ei oska. Siis on veel telg, peegeljoon, mis pooli ühendab – selgroog.

Selgroog mitte ainult ei ole struktuur, vaid kehas on ta tegelikult olemise kergus – selgroog kaitseb vedelat üdi, hinnalist habrast eluvedelikku. Füüsilisest vaatepunktist hoiab selgroog koos keha pooli, aga reaalsuses on see kanal, mille kaudu mõlemad pooled edasi lähevad nagu tugeva vooluga jõgi. Mõelgem Yin-Yangi peale. Sa tead, et on olemas kaks polaarsust. Mida sa ei tea, on see, et neid segundab diagonaalne liikumine, s.t. energia, mis pole osa kummastki poolest.

Polaarsused on staatilised. Nad lõikuvad, ent ainult horisontaalselt. Seejärel lõikab diagonaal läbi keskme ning viib sulandunud polaarsused oma liikuva energiaga edasi. Nagu baroksetes meistritöödes, tähendab diagonaal liikumist. Liikumine tähendab elu, ärkvelolekut, minekut.

Võtkem üks näide. Meditsiin on keha tervendamise kunst. Tema sümboliks on kaks madu, mis keerduvad seitse korda ümber neid hoidva toe. Maod esindavad positiivse ja negatiivse energia kanaleid, ümber keskse kanali liikuvat päikest ja kuud, mis esindab soikvel energiat, tõusvat teadvust. See on tasakaalu sümbol läbi teadvuse diagonaalse energia, mis toob sulle tervist, õnne ja õndsust.

Diagonaal on seega ainus, mis eristab inimesi loomadest: viimased ei saa aru diagonaalsest energiast. Nad on tardunud polaarsuste seadusesse, tooresse loomenergiasse, mida juhib impulss ja instinkt. Nad ei suuda oma teadvust horisontaalsest joonest kaugemale viia, ega oma energiat teadlikult tõsta.

Nüüd puudutaksin põgusalt diagonaali mõistet Idas. Orientaalses mõttemaailmas loovad meie teod karma. Elus pead sa seda lunastama. Karma seadus ütleb, et sa pead selle ületama. Minema teisele poole oma polaarsusi. Niisugust diagonaalset tegu nimetatakse Dharmaks. Idas tähendab jooga ühtsust, diagonaalset ühtsust. See on tehnika, mis õpetab sulle sinu keha kaudu, kuidas oma piiratusest vabaneda. Ületada positiivsus ja negatiivsus. Selles pole metafüüsikat, kõik peitub kehas, geomeetrias.

Transtsendentsus. Suur sõna, mis kuuluks nagu ainult munkadele ja joogidele, ent samas on see kõige lihtsam tegu, mida sa võid teha. Pidevalt mõelda sellele, kui väga sa vihkad liiklust või oma naabrit, või kui palju meiki sa pead kasutama, et ilus välja näha, paneb sind kannatama. Niisugused mõtted on su oma loodud (väljaspool sinu pead pole neid ju olemas) ja nad takistavad sul omaenda rajatud põrgust üle olla. Transtsendentsus tähendab piiratusest “üle saada”. Millisest piiratusest? Polaarsustest. Õigest ja valest, heast ja halvast, ilusast ja inetust. Transtsendentsus tähendab minna kaugemale staatilisest. Polaarsused on staatiline energia. Nad ei vii sind kuhugi, sest nad on horisontaalsed. Kui sa mõnda mõttesse kinni jääd, hakkad stagneeruma. Sa ei saa kasvada ega edasi liikuda. Õppisin joogi Bhajanilt, et ma peaksin “omaenda tusameelest välja tulema ja midagi ette võtma!” Oma viletsuse lood sa endale ise oma mõtete läbi: ükski mõte ei kesta kaua, aga sina ripud ta küljes ja muudkui pikendad tema mõttetut eksistentsi, kuni muutud ise selleks mõtteks. Seda tähendabki muretsemine: mingi mõtte küljes rippumine. “Jään tööle hiljaks, vihkan oma tööd, olen haige, olen väsinud, olen vaene, olen kole, olen õnnetu, olen see ja too”. Sa hakkad muretsema lihtsalt omaenda mõtete pärast. “Sina selle olukorra lõid, ja mida sa kavatsed nüüd ette võtta?” (1) Oled haige, sest sa pole piisavalt tugev vaatamaks näkku oma piiratusele ja suutmaks edasi minna; jääd hiljaks, sest alateadlikult ei taha sa tööle minna; sa oled kole, sest arvad, et peaksid välja nägema nagu ühiskonna poolt peale surutud stereotüübid. Oma mõtteid analüüsides leiad häda põhjuse. See on su oma valik: võid olla haige ja vaevelda, või olla haige ja saada teada, miks sa haige oled. Aga kui klammerdud polaarsuses ühe tugeva emotsiooni külge (“Olen nii õnnelik!” või “Olen nii õnnetu!”), jäädki igavesti jojoks (2).

Polaarsused on meie reaalsus. Nad üritavad sind lõksu püüda, ning paraku nad seda teevadki – sa muutud staatiliseks ja jõuetuks. Inimolendile on antud suurepärane vahend - diagonaalne energia. See on mõõk, mis raiub läbi õhu. See suudab raiuda läbi mistahes tugeva emotsiooni, ja ainult siis, kui ta seda teeb, oled sa tõeliselt elus. Diagonaali eesmärk on teadvus. Muidu elad kui loom suletuna polaarsuste seaduse lõksu, järgides omaenda seatud positiivsuse ja negatiivsuse mustreid.

Kõik elus peaks olema diagonaalne: armastus, sõprus, suhtlus, teod. Teispool head ja halba, teispool enda kehtestatud piiranguid. Lõpetuseks tsiteerin oma õpetaja Yogi Bhajani:

“Polaarsuste pidev mäng elus ei lõpe kunagi. Sinu mõistus peaks sulle andma tasakaalu ja rakendusliku taibu tegutsemiseks. Kui sa püüad püsida ühel ekstreemtundel ja hoida universumit paigal, on tegemist vaimse hälbega. Sa ei saa kunagi olla täielikult õnnelik ega saa sa olla alati õnnetu. Pead nägema ja aru saama voolavatest plussidest ja miinustest, ning siis elama läbi diagonaali hinge ja reaalsuse joonel nende vahel. Selge mõistus aitab sul püsida sellel diagonaalsel rajal ja olla pidevalt ja teadlikult sina ise.”

Sat Nam.

Kui soovid kogeda diagonaalset energiat läbi Valge Tantristliku Jooga, ühine meiega Euroopa Joogafestivalil 24. juuli – 1. august Fondjouanis, Prantsusmaal. (vt www.3ho-europe.org)

Diagonaal idee toodi paljudeni meist siis, kui meie grupp arutles eelmisel veebruaril Mehhiko mägedes Armastuse teemal. Antud tekst on kokku pandud Kundalini jooga ja Sikh Dharma õpetustest ja seda inspireeris Guru Ram Das läbi minu isanda joogi Bhajani valguse ja õpetuse. Antud kirjatükk sai teoks tänu Jumalale, kes on universaalne energia Kõiges.

 

Sukhdev Kaur

Sukhdev Kaur (Lilia Del Rio) on Mehhikos sündinud arhitekt ja linnaplaneerija. Ta praktiseerib ja õpetab Kundalini joogat, kuulub ühendusse IKYTA ja Healthy, Happy and Holy (Terve, Õnnelik ja Püha) organisatsiooni. Praegu elab ja õpetab ta Tallinnas.


(1) Seda mainis Tarn Taran Singh Autentsete Suhete kursusel.
(2) Inimesed kui jojod on teema, millest joogi Bhajan oma loengutes palju räägib.