Articles in English
TOIMETAJA VEERG
MINU HERBAARIUM
Leena Torim
EPIFANIO SOOVITAB
MINU VIDEOTEEGI LÕPP...
Marko Raat
RÄNDAJA ÕNN
Mehis Heinsaar
AMEERIKA. REIS NR 4
Vilen Künnapu
VAIMSUS
INTELLEKTUAALSUSE VASTANDINA
Mathura (Margus Lattik)
UNE NÄGU
Marje Essenson, Karin Bachmann
MINU PLAADIKOGU
Mihkel Kleis
OUTSIDER MUSIC
Mihkel Kleis
HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye
DOSHI SANGATH AHMEDABADIS
Udo Kultermann
HACIENDA. MÉXICO
Toivo Tammik
OMA RUUM JA IGAVENE SUVI
Rael Artel
MINU PINKYKOGU
Mari Laaniste
EPIFANIO RAMIREZ
ELU ILMA
Nato Lumi
MEESKOND
|
Epifanio Ramirez
Teie käes on Epifanio neljas lehenumber. Aeg on küps avamaks ajalehe nime päritolu. See nimi on pandud Mehhiko teadjamehe Epifanio Ramireze järgi, kel on erakordselt mänguline ja avatud olek – talle on kõik võimalik. Neli Epifaniot tundvat inimest avaldavad arvamusi temast.
Epifanio Ramirez on sündinud 14. novembril 1954, ta on pärit Oaxacast Mehhikos, seenepreestrite perekonnast. Praegu elab ta Los Angeleses. Epifanio on tegelenud erinevate vaimsete praktikatega, sealhulgas pikka aega tantrismiga. Oma kogukonnas on ta aktiivne kultuuripärandi alalhoidja, juhendades asteekide rituaalsete tantsude ringi. Tema ümber on kogunenud palju noori, kellega koos nad LA-s Mehhiko indiaanlaste traditsioone järgivad. Ta unistab tagasi Mehhikosse kolimisest, kus ta saaks oma südame kutsumust järgida ja taimedega töötada. Koos oma naise Marthaga on nad reisinud läbi kogu Lõuna-Ameerika, tehes erinevaid teraapiaworkshopp’e ja müües pow-wow’del indiaanlaste käsitööd. |
Fotod: Kristi Pääsuke |
“Epifanio on laste suur sõber, salapärane üllataja, kes on tihtilugu vaikne, aga tema silmad räägivad lugusid.
Olime indiaanilaagris ja laste tungival soovil tehti ka neile sweati – indiaani sauna. Olin ka seal telgis ja aitasin lastel silma peal hoida, sest tseremoonia käigus tassivad tulemehed ringi keskele kuumi kive. Epi pani lapsed niimoodi laulma, et sellest sündis võimas loitsurütm. Telgi ümber käidi kikivarvul, kõik kuulasid imestunult, suu lahti.
Olime teel laagrist tagasi Tallinna poole. Kogu seltskond oli öösel toimunud tseremooniast veidi väsinud ja oma mõtteis. Epi ka vaikis. Järsku aga nagu muuseas ütles, et kuidagi pilvine on, ja hakkas laulma. Mõne aja pärast tuligi päike välja. Epi siis ütles tagasihoidlikult, et see oli „päikese väljakutsumise laul”. Ja esitas uue loo. See oli vihmalugu, sest auto esiklaas täitus üsna pea vihmatilkadega. Epi ise ka rõõmustas siiralt kaasa. Ta teeb kõike siiralt, selle pärast loodus temaga kaasa mängibki.
Lennujaamas, kui Epi hakkas tagasi Californiasse sõitma, vaatas ta mulle otsa ja tema pilgus oli terve maailma jagu mõistmist. See sõnatu hetk ongi mind saatma jäänud. Epifanio rändab mälestustes ja mõtetes paljudega kaasas.”
Piret Rass
„Epifanio ehk sõpradele lihtsalt Epi on Inimene, kes ei võta ennast liiga tõsiselt. Ta on väga mänguline ja tihtipeale ei saa aru, kas ta räägib tõsiselt või teeb nalja. Nii ta ütlebki, et nende (Mehhiko indiaanlaste) kogukonnas on mäng ja naer ja nali osa tseremooniast, osa elust. Ka tõsised tõed võivad olla kerged ja enamasti ongi, sest kogu see reaalsus on ju üks õhkõrn illusioon, mida ise oma mõttega loome. Ja miks siis mitte tantsida ja laulda, naerda ja mängida. Mul on olnud au tema kutsel osaleda asteekide kevadtseremoonial, mis oli imeline segu rõõmust ja austusest kõige elava vastu, üksteisest hoolimisest ja tundest, et me kõik oleme olulised. Just selline ongi Epifanio, lahke ja tundlik, siiras ja toetav, austav ja austusväärne. Suur inimene.”
Kristi Pääsuke
“Kümne aasta jooksul on Eestit külastanud ja siin spirituaalseid rituaale korraldanud mitmed ja mitmed indiaani teadjamehed, šamaanid, nõiad ja preestrid. Epifanio Ramirez on olnud üks neist. Väike, dünaamiline, elastne ja elava loomusega, on ta pigem preester kui šamaan. See vähese inglise keele oskusega Mehhiko indiaanlane oli tantsiv võlur. Üsna erinev Põhja-Ameerika indiaanlastest. Mäletan, kui ühel unetul varahommikul Matsiranna laagrile ringi peale tehes märkasin Epifaniot. Kell oli umbes viis või pool kuus. Mitmendat päeva sadas vihma. Epifanio oli üles seadnud väikese lõkke ja alustas ümber selle oma rituaalset tantsu. Tunni jooksul tekkis tema järele terve rida tantsijaid, mina nende hulgas. Möödus veel pool tundi ja äkitselt avanes üleni vihmane taevas ühest servast. Sealt piilus välja päike, justkui küsides: “Kes küll mu poole pöördub, kes küll mind vajab?”
Tüdrukud Kristi ja Piret rääkisid loo, kuidas Epifanio kord autos hakanud vihmalaulu laulma. Möödus veidi aega ja päikselisest taevast hakkaski vihma sadama.
Veel mäletan, et oma loengus näitas Epi üht kalendrit, mille vanus oli neli miljonit aastat. Kui ma näitasin Epifaniole üht oma templi plaani, heitis ta sellele vaid ühe pilgu ja ütles, et energia liigub hoones. Nagu teisedki indiaani vaimsed teejuhid on Epifanio “mees tuhande näoga””.
Vilen Künnapu
„Epist. Olen äärmiselt niru kirjutaja. Aga võin öelda, et Epi on “vaga vesi, sügav põhi”. Ta on tõeline looduslaps ning suutnud oma elukorralduse samuti hoida tasakaalus. Tõenäoliselt küll läbi varasemate tormide, aga siiski. Väga suure südamega inimene. Tal jätkub kõigile (kes küsivad) abi ja nõu. Hästi eluline ja järjekindel. Üdini positiivne. Vaat sedasi!”
Ivar Virkus
|
Joonistus: Soho Fond
|
|