Articles in English
TOIMETAJA VEERG
MINU HERBAARIUM
Leena Torim
EPIFANIO SOOVITAB
MINU VIDEOTEEGI LÕPP...
Marko Raat
RÄNDAJA ÕNN
Mehis Heinsaar
AMEERIKA. REIS NR 4
Vilen Künnapu
VAIMSUS
INTELLEKTUAALSUSE VASTANDINA
Mathura (Margus Lattik)
UNE NÄGU
Marje Essenson, Karin Bachmann
MINU PLAADIKOGU
Mihkel Kleis
OUTSIDER MUSIC
Mihkel Kleis
HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye
DOSHI SANGATH AHMEDABADIS
Udo Kultermann
HACIENDA. MÉXICO
Toivo Tammik
OMA RUUM JA IGAVENE SUVI
Rael Artel
MINU PINKYKOGU
Mari Laaniste
EPIFANIO RAMIREZ
ELU ILMA
Nato Lumi
MEESKOND
|
Minu pinkykogu
Tehniliselt võttes on Pinky:st Jaapanis disainitud ja Hiinas toodetud konstruktor, millest saab kokku panna 10-sentimeetrisi plastmassnukke. Ainult et konstruktori kohta on see talumatult kawaii ja hirmuäratavalt sõltuvusttekitav. Neid on mu raamaturiiuli ääre peal mõnevõrra rohkem kui avalikult tunnistada tahaks (ütleme nii, et väljaspool Jaapanit on selline kogus ehk veel paarikümnel inimesel). Riiulitäie pluss varuosadekarbi kogumaksumuse peale mõeldes lohutan end sellega, et golfi või ratsutamisega võrreldes on Aasia disainmänguasjad ikkagi kaunis odav hobi. Isegi siis, kui pinkyde hordid on alles algus. |
Fotod: Mari Laaniste |
Momokod on hüpercooli Midnight Crossingu näol mu vastupanu juba murdnud, sama üritavad visalt Pullipid, ja kui ma peaksin kunagi rikkaks saama, siis annab seda viga 1/3 suuruses BJD-de abil hõlpsalt parandada. Igasugusest väiksemast Studio Ghibli ja Range Murata nännist ma parem ei räägigi.
Miks ma neid kogun? Ei tea. Ma pole kunagi varem midagi kogunud. Lapsena nukkudega ka eriti ei mänginud (mind huvitas ainult neile riiete tegemine) ja nüride Barbie’de, perversselt üleseksualiseeritud Bratzide või muu taolise banaalse suurtööstusliku lelutoodangu suhtes olen täiesti immuunne – mul ei tuleks iialgi pähe sellise jama eest raha välja käia. Aasia mänguasjadisain (rõhuga sõnal “disain”) vajutab mingite hoopis teiste nuppude peale. Need on kunstiteosed, mitte ajutiseks kasutamiseks, ärakulumiseks/katkiminemiseks ja minemaviskamiseks mõeldud tarbeesemed. Kogujad, keda neti kaudu tunnen, on teismelisuse ja keskea vahel (mulle meeldib väga Momokomono nukuriiete pakenditele pandud märkus “soovitatav alates 15. eluaastast”), võrdlemisi kunstitundlik seltskond.
Mida pinkydega teha saab? Esiteks muidugi droolida, netipoode ja eBayd mööda jahtida ning osta, osta, osta. (See hobi on igal juhul tohutult arendanud mu oskusteavet netishoppamise ja kõige sellega kaasneva koha pealt.) Siis osadeks lahti võtta ja tundide kaupa uusi lahedaid riide-, juuste-, jne kombinatsioone kokku panna. Kustomiseerida (üle värvida, ümber skulptureerida) jms. Siis pildistada või odekake-tada (see tähendab pinkyde pildistamiseks ette võetud vabaõhuretki). Ülimeeldivas foorumis teiste sõltlastega suhelda, piltidega kekata, pinky-koodis rääkida, juppe vahetada jms. Tolmu pühkida. Muretseda osade ärakaotamise või vigasaamise pärast. Ja, puhtalt teoorias, panna kõik rariteetsed komplektid kunagi kokku tagasi, pakkida oma karpidesse ja müüa räige raha eest maha. Neljas, plastmassist pensionisammas.
Mari Laaniste
Mari Laaniste
(kirjanikunimega Hiram) on
Tallinnas pesitsev kunstiteadlane ja jaapani nukkude kollektsionäär. |