Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

EPIFANIO SOOVITAB

MINU VIDEOTEEGI LÕPP...
Marko Raat

RÄNDAJA ÕNN
Mehis Heinsaar

AMEERIKA. REIS NR 4
Vilen Künnapu

VAIMSUS INTELLEKTUAALSUSE VASTANDINA
Mathura (Margus Lattik)

UNE NÄGU
Marje Essenson, Karin Bachmann

MINU PLAADIKOGU
Mihkel Kleis

OUTSIDER MUSIC
Mihkel Kleis

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

DOSHI SANGATH AHMEDABADIS
Udo Kultermann

HACIENDA. MÉXICO
Toivo Tammik

OMA RUUM JA IGAVENE SUVI
Rael Artel

MINU PINKYKOGU
Mari Laaniste

EPIFANIO RAMIREZ

ELU ILMA
Nato Lumi

MEESKOND

Minu pinkykogu

Tehniliselt võttes on Pinky:st Jaapanis disainitud ja Hiinas toodetud konstruktor, millest saab kokku panna 10-sentimeetrisi plastmassnukke. Ainult et konstruktori kohta on see talumatult kawaii ja hirmuäratavalt sõltuvusttekitav. Neid on mu raamaturiiuli ääre peal mõnevõrra rohkem kui avalikult tunnistada tahaks (ütleme nii, et väljaspool Jaapanit on selline kogus ehk veel paarikümnel inimesel). Riiulitäie pluss varuosadekarbi kogumaksumuse peale mõeldes lohutan end sellega, et golfi või ratsutamisega võrreldes on Aasia disainmänguasjad ikkagi kaunis odav hobi. Isegi siis, kui pinkyde hordid on alles algus.

Fotod: Mari Laaniste

Momokod on hüpercooli Midnight Crossingu näol mu vastupanu juba murdnud, sama üritavad visalt Pullipid, ja kui ma peaksin kunagi rikkaks saama, siis annab seda viga 1/3 suuruses BJD-de abil hõlpsalt parandada. Igasugusest väiksemast Studio Ghibli ja Range Murata nännist ma parem ei räägigi.

Miks ma neid kogun? Ei tea. Ma pole kunagi varem midagi kogunud. Lapsena nukkudega ka eriti ei mänginud (mind huvitas ainult neile riiete tegemine) ja nüride Barbie’de, perversselt üleseksualiseeritud Bratzide või muu taolise banaalse suurtööstusliku lelutoodangu suhtes olen täiesti immuunne – mul ei tuleks iialgi pähe sellise jama eest raha välja käia. Aasia mänguasjadisain (rõhuga sõnal “disain”) vajutab mingite hoopis teiste nuppude peale. Need on kunstiteosed, mitte ajutiseks kasutamiseks, ärakulumiseks/katkiminemiseks ja minemaviskamiseks mõeldud tarbeesemed. Kogujad, keda neti kaudu tunnen, on teismelisuse ja keskea vahel (mulle meeldib väga Momokomono nukuriiete pakenditele pandud märkus “soovitatav alates 15. eluaastast”), võrdlemisi kunstitundlik seltskond.

Mida pinkydega teha saab? Esiteks muidugi droolida, netipoode ja eBayd mööda jahtida ning osta, osta, osta. (See hobi on igal juhul tohutult arendanud mu oskusteavet netishoppamise ja kõige sellega kaasneva koha pealt.) Siis osadeks lahti võtta ja tundide kaupa uusi lahedaid riide-, juuste-, jne kombinatsioone kokku panna. Kustomiseerida (üle värvida, ümber skulptureerida) jms. Siis pildistada või odekake-tada (see tähendab pinkyde pildistamiseks ette võetud vabaõhuretki). Ülimeeldivas foorumis teiste sõltlastega suhelda, piltidega kekata, pinky-koodis rääkida, juppe vahetada jms. Tolmu pühkida. Muretseda osade ärakaotamise või vigasaamise pärast. Ja, puhtalt teoorias, panna kõik rariteetsed komplektid kunagi kokku tagasi, pakkida oma karpidesse ja müüa räige raha eest maha. Neljas, plastmassist pensionisammas.

Mari Laaniste

Mari Laaniste (kirjanikunimega Hiram) on Tallinnas pesitsev kunstiteadlane ja jaapani nukkude kollektsionäär.