Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

EPIFANIO SOOVITAB

MINU VIDEOTEEGI LÕPP...
Marko Raat

RÄNDAJA ÕNN
Mehis Heinsaar

AMEERIKA. REIS NR 4
Vilen Künnapu

VAIMSUS INTELLEKTUAALSUSE VASTANDINA
Mathura (Margus Lattik)

UNE NÄGU
Marje Essenson, Karin Bachmann

MINU PLAADIKOGU
Mihkel Kleis

OUTSIDER MUSIC
Mihkel Kleis

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

DOSHI SANGATH AHMEDABADIS
Udo Kultermann

HACIENDA. MÉXICO
Toivo Tammik

OMA RUUM JA IGAVENE SUVI
Rael Artel

MINU PINKYKOGU
Mari Laaniste

EPIFANIO RAMIREZ

ELU ILMA
Nato Lumi

MEESKOND

Oma ruum ja igavene suvi

Mida teha, kui tahaks väga näituseid korraldada, omi ja võõraid ideid maailmale presenteerida, aga pole kohta? Lahendus on tegelikult lihtsam, kui arvata osatakse: muretsege endale isiklik näitusepind ja te saate teha näituseid just nii palju, kui soovite. Täpselt sel põhjusel avasin 2004. aasta suvel Pärnus, ühes kesklinna garaa˛is oma galerii, Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’i – et saaks katsetada erinevaid näitusetegemise formaate, kutsuda külla kunstnikke ja kuraatoreid, koos mõelda ja tegutseda. Peaaegu alati on säärase nö alternatiivse (alternatiivne tähendab siin: “teine” kunstiilmas kanda kinnitanud, väljakujunenud reputatsiooni ja rahastamisskeemiga institutsioonide suhtes) ekspositsioonipinna tekke puhul mängus ka väike missiooni või ideoloogia aspekt, mis tihtipeale on kantud sellistest märksõnadest nagu kodanikualgatus, vasakpoolne mõte, aktivism, kollektivism, protest jäikade võimustruktuuride vastu, kogukondlikkus (community-aspect). Nii ka selle ruumi puhul.

Tanja Muravskaja näituse vaade Pärnus.

2004. aasta suvel lihtsast entusiasmist alustatud projekt on iseenesest muutunud ajas jätkuvaks ettevõtmiseks. Esimesele hooajale Pärnus järgnes teine (Pärnu ruum on avatud ainult suviti), koostöös Tartu Linnaraamatukoguga avas 2006. aasta kevadel Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space näituse- ja produktsioonipinna Tartus, Linnaraamatukogu keldris. Lisaks veel ühekordsed üritused ja TAZ Tallinn operatiivseks näitusetegevuseks.

Nüüd, kolmanda näitusehooaja lävel on Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space kujunemas omaette iseseisvaks institutsiooniks, millel kindel missioon ja tegevusprintsiibid: olen üritanud keskenduda produkti asemel protsessile, riskivabade, lõpetatud olemusega valikute asemel eksperimentidele, objektide asemel kontseptidele. Ja mis kõige olulisem: initsieerida ja toetada kunstiproduktsiooni nii suures mahus kui võimalik. Projektiruumi püüan hoida avatud struktuurina, mis pigem integreerib ja oma ideoloogilisest suunatusest lähtudes mõtestab asju ümber kui välistab neid. Avatud struktuuri saab alati veel vähemalt ühe asja liita, pole ohtu, et galerii läheks lõhki või paisuks liialt suureks. Kõik tegevused on omavahel lingitud ning Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’i kontseptuaalne katus on piisavalt lai, et kõik ideoloogiliselt seostuv ära mahutada.

Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’i püütakse hoida ökoloogilise projektina: minimaalne tarbimine ja maksimaalne recycling (seda nii ideelises kui materiaalses plaanis) on Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’i iseloomulikuks tegevust suunavaks jooneks. Teiseks toimub kogu galerii tegevus copyleft’i märgi all. Kõike nähtut-kuuldut, samuti kõiki materjale Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’i veebikeskkonnas võib lahkelt kasutada, levitada, kopida-peistida, miksida ja remiksida. Informatsioon, nii visuaalne kui verbaalne, on eelkõige levitamiseks.

Rael Artel Gallery Pärnus

Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space on pidevas muutumises projekt: galeriis jätan endale vabaduse keskenduda just antud momendil olulisena tunduvatele teemadele, kunstnikele ja küsimustele, muuta oma tegevuspõhimõtteid, füüsilist asukohta ja visuaalset identiteeti. Selle ruumi eelis on dünaamilisus, võimalus igal hetkel midagi algatada, muuta, lõpetada. Kui muuseum peab kestma igavesti, siis project space’i olemuslikuks jooneks on just see, et ollakse paindlik ja dünaamiline.
Millega siis tänaseni Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’is tegeletud on?

Oma esimesel hooajal, so 2004. aasta suvel, oli Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space’i tegevus surutud (liigagi) rangesse raamistikku: esiteks keskendus galerii kuraatoriprojektidele, teiseks töötas pind meediumipõhiselt, eksponeerides vaid fotograafiat ja sound art’i projekte. Mõlemad on kaasaegse kunsti aktuaalsed praktikad, mis just viimasel ajal intensiivselt kehtestuvad ja kaovad, lekivad ja sulguvad. Kuraatoritöö aga vormib kunstiajalugu rohkem kui kunagi varem, muutes teoste ajaloo näituste ajalooks. Meediumipõhise valiku põhjuseks oli asjaolu, et Eestis puudub eraldi fotole ja helile fookustatud näitusepind ning eriti keeruline on institutsionaliseerunud pindadele pääseda nooremal kunstnikkonnal ja kuraatoritel.

2005. aasta septembri algul lõppenud teine hooaeg oli esimesest sootuks erinev: tegevuse põhirõhk kaldus iseeneslikult kuraatoriprojektidelt soolosündmustele, kõrvale jäi meediumispetsiifika ja -kesksus ning kogu tegevus koondus tervet suve läbiva loosungi “Leaving art, creating relations” ümber. Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space soovis liikuda eemale kunstiväärtustega objektide juurest ja uurida hoopis seda, milliseid suhteid tähistavad ja tekitavad galeriisse kokkukantud objektid, milline suhe tekib objekti ja kunstniku, objekti ja külastaja, kunstniku ja külastaja vahel. 2005. aasta näituseprogrammi kokku pannes püüdis galerii just seda suhete ja protsessidega töötamise aspekti silmas pidada (tuleb tunnistada, et mõneti püüdis galerii ka reflekteerida Nicolas Bourriaud’ tekste).

Näitusepind Tartus alles otsib oma tõelist identiteeti. Avanäitus “Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga” oli kohaspetsiifiline projekt ning tegeles eksklusiivselt vaid avatava galeriipaiga endaga. Avanäitus on alati statement ning näituseruumi ja kunsti edasise kooseksisteerimise seisukohast lähtudes pidasin kuraatorina vajalikuks pühendada esimene näitus ekspositsioonikeskkonnale endale. Pikemas perspektiivis peaks Tartu projektiruum keskenduma kunsti ja informatsiooni suhtele ning presenteerima kaasaegset kunsti kui intellektuaalset ja infopõhist nähtust. Samuti soovib Tartu ruum genereerida koostööprojekte Tartu ja Tallinna kunstnikkonna vahel. Kuidas see kõik veel õnnestuma hakkab, ei tea.

Kohtumiseni Pärnus ja Tartus ja vahel harva ka Tallinnas!


2004-2006 on Rael Artel Gallery: Non-profit Project Space koostööd teinud järgmiste kunstnike ja kuraatoritega:

Anu Allas, Association Apsolutno, Tim Braden, Kaisa Eiche, Jaan Evart, Louise Garrett, G-lab, F.l.ü. (Ville-Karel Viirelaid & Remo Randver), Andrus Joonas & Mari Kartau, Raivo Hool, Toomas Kalve, Margot Kask & Virge Loo, Katz, Raul Keller & Hello Upan & Heikki Tikas, Kiwa, Radrig Kokla, August Künnapu, Daisy Lappard, Milena Maksimovic, David Maljkovic, Nikoleta Markovic & Zsolt Kovacs, Imre Malva, Maritatatsi, Tanja Muravskaja, Primoz Novak, Kaarel Nurk, Nika Oblak, Liisi Peets, Riho Peiker, Taavi Piibemann, Alan Proosa, Haide Rannakivi, Rataplan, Manuela Ribadeneira, Alan Ross, Paula Roush, Piret Räni, Tiit Sokk (Ulvi Tiit & Marili Sokk), Ivana Smiljanic, Teo Spiller, Liivi Tantaal, Katrin Tees, Rauno Teider, Aleksander Tsapov & Urmas Oja & Marion Tupits, Taavi Tulev, Egle Vesk, Anu Vahtra, Siim Vahur, Eveli Varik, Jelena Vesic Ja Andreas W.

Rael Artel

Rael Artel on Rael Artel Gallery galerist Pärnus ja Tartus. Hetkel elab ta Tallinnas.
Vaata ka: www.moskva80.com