Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

EPIFANIO SOOVITAB

MINU VIDEOTEEGI LÕPP...
Marko Raat

RÄNDAJA ÕNN
Mehis Heinsaar

AMEERIKA. REIS NR 4
Vilen Künnapu

VAIMSUS INTELLEKTUAALSUSE VASTANDINA
Mathura (Margus Lattik)

UNE NÄGU
Marje Essenson, Karin Bachmann

MINU PLAADIKOGU
Mihkel Kleis

OUTSIDER MUSIC
Mihkel Kleis

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

DOSHI SANGATH AHMEDABADIS
Udo Kultermann

HACIENDA. MÉXICO
Toivo Tammik

OMA RUUM JA IGAVENE SUVI
Rael Artel

MINU PINKYKOGU
Mari Laaniste

EPIFANIO RAMIREZ

ELU ILMA
Nato Lumi

MEESKOND

Hacienda. MÉxico.

Mäletan üht Ott Arderi luuletust, mida omaaegsed lapsed võlutult üksteisele sosistasid:

Terra incognital
Elab Incognito
Üks valge laik
Ja ongi kõik.

Tenejar. Siseõu.

Haciendas elas Hacendado. Me teame temast sama palju kui Incognitost.

Jutustusest “Amfiibinimene” mäletame seda, et tegevus toimus kindluselaadses Kesk-Ameerika haciendas, kus liikus ringi salapärane vurrukas vanamutt.

Hacienda on esimene ja kõige tähtsam Mehhiko konkistadooridejärgne hoonetüüp, koloniaalstiil ja mastaap on tema puhul tähelepanuväärsed. Nagu Ühendriikideski, on sissetungijad tõstnud au sisse klassikalise arhitektuuri põhimõtted ning neid edasi kandnud ja võimendanud.

Mehhiko haciendad moodustavad võimsaid metafüüsilisi poolvaremeis komplekse, kus vana vaheldub uuega ning kõike katab väärikas paatina ning tausta moodustavad agaavid ning kaktused.

Hacienda tööline

Nagu naturaalmajandusele omane, sarnanesid haciendad omapärastele sõltumatutele vürstiriikidele, kelle käes oli enamus Mehhiko haritavast maast ning kelle kunagise „rüütelkonna” võim oli tohutu. Erinevalt luterlikult jahedatest Eesti- ja Liivimaa mõisnikest oli müstiline alge ja religioosne aspekt Mehhiko suurmaaomanike mõtlemises fundamentaalne, hacienda oli ka religioosse mõtteviisi pesaks ja koduks, selle lahutamatuks osaks olid kodukabelid ja kirikud, pühakute kummardamine, religioossed rituaalid ja protsessioonid. Mehhikos öeldakse otsesõnu, et mitte saunas, vaid kirikus olid kõik võrdsed. Samas protsessioonidel ja pidustustel pääses valla vanade kultuuride metsik vaim.

Hacienda on nähtus, milles peegeldub ehedaimalt Mehhiko kultuur, salapära ja irreaalsus. Mehhiko suured arhitektid Barragan ja Velasco on tunnistanud Mehhiko traditsioonilise arhitektuuri arhetüüpset ja läbivat mõju oma loomingule.

La Gavia. Elutuba.

Haciendast tuli meile nii tuntuks saanud tequila ja roosuhkur, hacienda näol ei olnud tegemist mingi hobifarmiga, vaid hiigeläriga.

Hacienda sisehoov võib olla leekivpunane, selle keskel asetseb veerenn, seina peal on kell, torni otsas rist ning võlvkäigust jalutab läbi hobune, ratsaniku rüht on eriline.

Mehhiko haciendad olid suurmaavaldused, nii nagu meil mõis, nii on neilgi kõnekeeles hacienda kasutusel nii hoone kui maavalduse tähenduses. Hacienda territoorium võis olla sama suur kui mõnel Euroopa väikeriigil. Ka Saksamaa kaudu Eestisse levinud burõilauludes meenutatakse õndsat keiser Maximiliani. Neil toimus revolutsioon juba 1910. aastal, lauldi, et „mõisad põlevad“ jne. Nõukogude ajast mäletame romantilisi seiklusfilme, kus peategelaseks Mehhiko rahvajuhid Emiliano Zapata ja Pancho Villa, kellel olid samuti võimsad vurrud ning sellele lisaks sombreero.

Ül(d)istussõnade ütlemise au jätaksin Octavio Pazile: „Koloniaalajastu suur luule, barokk-kunst, koloniaalseadused ning kroonikud, ajaloolased ja õpetlased, ja lõpuks Uus-Hispaania arhitektuur, milles kõik, isegi fantastilised puuviljad ja sündsusetu jampsimine, saab harmooniliseks tervikuks range, kuid avarapõhimõttelise korra mõjul, ei ole ainult peegelpildid tasakaalust ühiskonnas, kus kõik inimesed ja rassid leidsid koha, põhjenduse ja tähenduse. Ühiskonnas valitses kristlik korraldus, mis ei erine sellest, mida imetleme pühakodades ja luules.“ (Octavio Paz, „Üksinduse labürint“, lk 119, Varrak 2003)

Toivo Tammik

Toivo Tammik on Tallinnas elav ja töötav arhitekt, kes juhib arhitektuuribürood Ansambel. Vaata ka tema lugusid “Eesti kui Suur-Tallinn. Deus absconditus” (Epifanio 1 / 2005) ja “Astrahan” ning “Hull sakslane” (Epifanio 3 / 2006).