Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

MINU HERBAARIUM
Leena Torim

EPIFANIO SOOVITAB

MINU VIDEOTEEGI LÕPP...
Marko Raat

RÄNDAJA ÕNN
Mehis Heinsaar

AMEERIKA. REIS NR 4
Vilen Künnapu

VAIMSUS INTELLEKTUAALSUSE VASTANDINA
Mathura (Margus Lattik)

UNE NÄGU
Marje Essenson, Karin Bachmann

MINU PLAADIKOGU
Mihkel Kleis

OUTSIDER MUSIC
Mihkel Kleis

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

DOSHI SANGATH AHMEDABADIS
Udo Kultermann

HACIENDA. MÉXICO
Toivo Tammik

OMA RUUM JA IGAVENE SUVI
Rael Artel

MINU PINKYKOGU
Mari Laaniste

EPIFANIO RAMIREZ

ELU ILMA
Nato Lumi

MEESKOND

AMEERIKA. REIS NR 4

Te istute Helsingi-New Yorgi lennukis, käes Castaneda “Ajaratas”, ees ootamas reis Louis Kahni ehitiste võlumaailma. Äkki märkate, et noor naine teie kõrval hoiab käes samasugust Castaneda raamatut, kuid venekeelset. Selgub, et tege­mist on kaheksat keelt kõneleva udmurdi selgeltnägijaga. “Kas nõid saab ehitada silda tavaliste inimeste maailma?” küsite teie. “Arvan, et ei saa,” vastab noor daam. “Aga kui inimesed seda soovivad, tuleb neil ehitada sild, et ühineda nägijatega.”

Lend lõppeb üllatavalt ruttu ja te leiate end peagi New Yorgi Penn Stationis, et astuda väljuvale Philadelphia rongile. Kveekerite ehitatud Philadelphia on hoopis erinev rahainimeste New Yorgist. Kui esimesel on klassikaline plaan ja sümmeetriliste parkide süsteemiga südamik, laiad tänavad, Victoria stiilis punasest tellisest optimistlikud majad, inimlik mõõde ja rahu, siis viimase energia on karm ja mõõde lõputu. Ka inimesed on Philadelphias erinevad. Kui Poolast emigreerunud ettekandja on New Yorgis emotsionaalselt jutunäljas, vuristades teile kiiresti ette oma haiglalugude, maksude ja üüride dollarinumbrid, siis paks mustanahaline hotellitädi Philadelphias kulutab flegmaatilise rahuga teie hotelli vormistamiseks tubli kolmveerand tundi, tehes seda aga väga sõbralikult ja meeldivalt. Kui New Yorgi taksojuht teid suure õigeusu ristiga sajatab, öeldes, et kirikus tuleb käia, aga mitte muuseumis, siis argentiinlane Philadelphias ostab teilt kahe dollari eest kakskümmend viis eesti krooni.

Vilen Künnapu.
Ameerika kollaa˛, 2006.

Te teete tutvust Louis Kahni arhiivi, tema ehitiste ja järeltulijatega. Arhiivis asuvad meistri skitsid ja töömaketid kiirgavad erilist energiat. Erilised on ka Saaremaal sündinud Kahni lapsed. Tundub, et isa sära kannab edasi kõige rohkem poeg Nathaniel Kahn. Maailmakuulsa filmimehena on ta energiline, täpne, humoorikas, samas ka maagia-ja müstikalembene. Märgates „Epifanio” kaanel eesti nõida Ursulat, hüüatab ta kohe: “Ma tahan teda näha!”. Ka tütred Alex ja Sue Ann meenutavad millegi poolest tulnukaid. Alex on maalikunstnik, Sue Ann aga muusik. Teil ja teie reisikaaslastel Ingridil ja Toivol tekib Kahni perekonnaga hea klapp. Kõikide pereliikmete sooviks on osaleda Kahni päevadel Kuressaares. Te saate mõndagi teada Kahni isast ja emast. Isa mäletatakse kui ülienergilist, seitset keelt kõnelevat, igasugust töötegemist põlgavat kõhna ja pikka härrasmeest, ema aga kui salapärast sensitiivi ja ravijat. Sealt siis Kahni arhitektuuri üliharva esinev spirituaalsus. Ka Alex tunnistab, et näeb vahel ette mõnda tulekahju või muud sündmust. Üheskoos külastatakse dr. Fisheri eramut, mis valmis Louis Kahni projekti järgi 1967. aastal. Te külastate ka Philadelphia Meditsiinilaboratooriumit ning Briti Kunstikeskust New Havenis. Üllataval kombel viivad kõik need ehitused teid kõrgendatud meeleollu. Te märkate enda ümber inimesi, kelle silmad säravad kuidagi ekstaatiliselt. Nathaniel seletab asja nii: “Lou oli kanal ja tema ehitised on antennid, mis ühendavad inimest Jõuga.” Te kogete sellist ebamaist arhitektuurikvaliteeti, mida kohtab vaid muistsete püramiidide, templite, pagoodide ja stuupade juures.

Järgnevatel päevadel kogete New Yorgis üksikute energiakeskuste väge. Kui Empire State Building kiirgab kuldse nõelana üle terve Manhattani, siis Wrighti Guggenheimi muuseum on väike ja selge mandala. Liftiga üles ja mööda spiraalset pandust alla. Suurte meistrite skeemides on liikumine lihtne ja hästi jälgitav. Ka art deco stiilis New Yorkeri hotell 8. avenüül, kus te peatute, on energiatorn. Te taipate äkki, et tornide hea energia tasakaalustab tänava tasandil pulbitsevat närvilist ja rabedat energiat.

Viimasel päeval sõidate praamiga Vabadussamba juurde. Te märkate, et ka see ilmaime on antenn, kus käivad palverännakul miljonid inimesed. Tunnetate selle kujundi head ja tugevat energiat. Päikesekiir peegeldub kuldselt tõrvikuleegilt, heleroheline jumalannasiluett joonistub taeva taustale, jahedas kevadtuules lehvib tähelipp, taamal Manhattan pastelltoonides pilvelõhkujate kaljupeenrana.

Tagasi tulles lendab lennuk kiiresti läbi öö. Päike loojub ja tõuseb kohe jälle. Öö on olematu. Te mõistate, et aega ei ole olemas, te aura saab räsitud kiirest lennusõidust, kuid sellele vaatamata tunnete selgelt jumala välja olemasolu. Teid haarab hiigelsuur õnnetunne. Te tajute, et olete osa universumist. Te kuulute ühisvälja ja olete tükike jumalat ennast. Helsingi lennujaamas ootate vale värava juures Tallinna lennukit. Teid ümbritseb rühm vaimsete puuetega inimesi, kes on samuti teel kuhugi. Alles hääl raadiost juhatab teid õige väravani ja sealt paksult rahvast täis lennujaamabussini, mis ootab teid juba. Lühike reis üle Soome lahe võib alata.

 

Vilen Künnapu

Vilen Künnapu on Tallinnas elav arhitekt ja õppejõud. Vaata ka tema kirjutisi “Õnnelik hommik” (Epifanio 1/ 2005), “Arhitektuuri olemusest” (Epifanio 2 / 2005) ja “Kohtumised
jõuga
” (Epifanio 3 / 2006).

 

Joonistus: Angelika Schneider