Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Madis Nestor

INTERVJUU CORNERSHOPI LÖÖKRIISTAMÄNGIJA JA HELITERAPEUDI PETE BENGRYGA
August Künnapu

INTERVJUU GERALDINE SWAYNE ́iga
Harry Pye

Intervjuu Gina Birchiga
Harry Pye

KAKS REISI JA ÜKS LUULEKOGU
Vilen Künnapu

USK LOOTUS ARMASTUS: MEENUTUSI VENNASKONNAST
Mait Vaik

KIMBUKE LUULETUSI MAIT VAIGU VARAJASEST PERIOODIST

TAKSOFONISTI ELU MÕTE
Nato Lumi

VALIK TAAVE TUUTMA LUULETUSI

AUGUST KÜNNAPU MAAL MARJU KUUDIST

MEESKOND

INTERVJUU CORNERSHOPI LÖÖKRIISTAMÄNGIJA JA HELITERAPEUDI

PETE BENGRYGA

Pete Bengry oma kodustuudios Kangros, Tartumaal. Foto: Fred-Erik Kerner

Pete Bengry oma kodustuudios Kangros, Tartumaal
Foto: Fred-Erik Kerner

Lendasid 6 aastat tagasi üle Eestimaa ja silmasid lennukiaknast südamekujulist järve. Armusid Eestisse ja tundsid koheselt kojujõudmise tunnet. Nii ka läks. Oleme praegu Sinu stuudiomajas Kangros, Tartumaal. Oled siin elanud alates jaanuarist. Mis teeb Sinu jaoks Eestist sügava ja erilise maa?

Eestlastel on sügav side loodusega ja siin on kokkupuude minu šamaanitööga. Eestis on loomulikku ilu, mis teeb selle maa eriliseks. Armusin Eestisse 6 aastat tagasi külastades esmalt Tallinna.
Enne seda viibisin Leedus ja esinesin Mandala festivalil. Seal esines ka Raimondas Binkauskas, kes mängisgonge. Ta kuulas mu esinemist ja ütles, et sinu looming oleks väga populaarne Eestis. Küsisin, kas tal on Eestis kontakte. Ta tundis Aivar Kukke, kellega võtsin ühendust. Aivar korraldas Viikingi külas festivali. Ta kutsus mind kohale ja esinesin seal. Inimestele meeldis mu etteaste. Hiljem sain teate Helena Treilt, kes uuris, kas oleksin nõus andma online tunde trummimängus ja šamanismis. Eelistasin näost-näkku töötamist. Küsisin: Kas oled nõus mind esindama Eestis? Ta oli kohe nõus ja korraldas mitmeid üritusi. Lendasin Eestisse õpetama ja sain võimaluse külastada Tallinnat, Tartut, Pärnut, Viljandit jt kohti. Kohtusin paljude ehedate looduse, laulmise ja suitsusauna lem- beliste inimestega.

Kohtasin ka oma naist Adenat 5 aastat tagasi. Ta osales ühel mu esinemisel Tartus. Mäletan, et ta tantsis eriti ilusalt. Mängin tihti kinniste silmadega trummi. Avasin oma silmad aeg-ajalt ja nägin teda tantsimas. Justkui oleksin mänginud trumme vaid talle ja ruumis ei olnud ühtegi hingelist. Tegelikult oli ruum inimestest pungil. Mu side Adenaga oli vägev ja meist said ajapikku sõbrad. Tutvusin tema tegemistega. Aeglaselt oleme arendanud oma suhet.

Keskkoolipäevil 90ndate keskel fännasin väga Briti bändi Cornershop, mis oli peen segu India muusikast (sh Bollywoodi filmimuusikast), indie-rokist ja elektroonilisest tantsu- muusikast. Saatsin bändile kirja koos Eesti indie-bändi Dallase kassetiga (ilmselt „Raj Kapoor“), mille sain kollektiivi eestvedajalt Holger Looduselt. Mu suureks üllatuseks sain vastu tänukirja Cornershopilt. Sina ühinesid selle grupi löökriistamängijana aastal 1994. Millised on Su mälestused koostööst teiste bändiliikmetega?

Mul on väga meeldivad mälestused Cornershopist. Laulja Tjinder (Singh) on Midlandsist, Woverhamptonist. Mina sündisin Shrewsburys, kuid elasin Telfordis. Telford ja Woverhampton on väga lähestikku – on tugev side Midlandsiga. Ben (Ayers) aga pärineb Kanadast. Tjinderil ja minul oli väga loomulik side ja sama lugu Beniga. Mäletan, et bändi algusajal reisisime ringi Euroopas. Me olime alati populaarsed väljaspool Inglismaad. Inglismaa oli kummaline koht muusika jaoks – pisut külm ja võlts. Aga me nautisime end alati täiega. Kui esinesime Atlantas, võrreldi meid Grateful Deadiga ja Tjinderit Jerry Garciaga. Me tavatsesime mängida iga kont- serdi lõpus lugu „Jullander Shere“ albumilt „Woman’s Gotta Have It“. Vahel kestis see lugu 40-50 minutit. Ma läksin transsi. Tjinder mängis seda korduvat meloodiat, tema laul mõjus kui psalm. Meie publikule läks see lugu alati peale. Aarhusi kontserdil hullusid inimesed täielikult ja mõni hakkas pilte seinalt maha koukima.

Cornershop

Cornershop

Mis teeb Cornershopi isikupäraseks ja eristab tuhandetest teistest indie-bändidest, kes ka alustasid 90ndate alguses?

Ehtsus ja eneseväljendusvabadus. Tjinder teadvustas endale alati, mis tunne on olla india härrasmees muusikatööstuses. Kellelegi, kes on tulnud võimalikust rangest india perest on vägitükk tungida muusikamaailma ja ajada seal täiesti oma rida. Cornershop on alati nihutanud muusika piire. Mul oli alati vabadust teha löökriistadega, mida hing ihkas. Võisin luua rütme lugude sees. Eksperimenteerimisvabadus tegi selle kogemuse eriliseks.

Pete Bengry esinemas Cornershopiga

Pete Bengry esinemas Cornershopiga

Mainisid ennist, et mängisid Cornershopis alati nelja kongat. Seda tegid sa paljaste kätega. Cornershopis on ka trummar, kes kasutab trummipulki. Võib-olla ka see eristab teid teistest indie-gruppidest.

Jah, Nick (Simms) oli meil trummidel. Paljud inimesed näeksid pigem löökpillimängijat ja trummarit tegutsemas funki või latiino muusika kollektiivis. Minu maitseelistused muusikas kaldusid alati funki poole. Kuulasin palju 70ndate muusikat, oli palju mõjutatud ka latiino muusikast. Sain kongad kingiks Meinli kompaniilt – olen neid väga palju mänginud. Nüüd kui tegelen helitraapiaga, moodustas Meinl teise firma Sonic Energy, millega teen samuti koostööd. Olen neile südamest tänulik toetuse eest.

Cornershop tuuritas 90ndate lõpus koos legendaarse rokk-bändi Oasisega. Liam Gallagher viitas Sulle kui „kaheksajalale“, kuna oskasid trummidest ühe kätepaariga välja võluda nii mitmepalgelisi rütme. Sel suvel osalesin Su trummitöötoas Šamaanipäevadel ja kogesin pehmeid, kuid ootamatuid helisid (mh näiteks vilistamist). Mängisid siis esmakordselt avalikult kaetud silmadega.

Jah. Alustasin löökriistade mängimist väga noorena. Mul on alati olnud loomulik rütmitunnetus. Soovisin, et trumm õpetaks mind. Mäletan vestlust ühe muusikakooli semuga. Küsisin temalt, kas peaksin võtma trummitunde. Ta kostis, et mul on loomulik ja isikupärane stiil. Niisiis jätkasin sellega. Kui mängin silmad kinni, tunnetan paremini rütmi. Vahel on mängides kerge petta oma kõrvu. Mängida, kuulata ja tunnetada kehaga ning näha kehaga on täiesti erinev – see võimendab sidet instrumendiga.

Kas kohtusid ka plaadifirma Luaka Bop bossi David Byrne’iga kui Cornershop oli selle kompanii artist? Pajata mõni hea lugu.

Kui esinesime austatud New Yorgi kontserdipaigas nimega Kudumisvabrik ja tegime heliproovi enne ülesastumist, ilmus lavale David Byrne, tuli otse minu kongade suunas ja asus neid hoogsalt mängima. See oli muljetavaldav. Ka Talking Headsis olid löökpillid au sees ja rütmidel ülitähtis koht.

Palun nimeta oma 3 kõigi aegade lemmikalbumit (plaadid, mida võtaksid kaasa üksikule saarele).

Sandy Nelson „Let There Be Drums“. Jimmy Castor Bunch, Finley Quaye „Maverick a Strike“. Deodato, kes tegi suurepärase funki versiooni „2001: Kosmoseodüsseiast“ – „Also Sprach Zarathustra (2001)“. Loomulikult Arvo Pärt – „Spiegel im Spiegel“ on imekaunis pala.
Aga ausalt öeldes kuulaksin üksikul saarel pigem merekohinat ja linnulaulu. Loodus on magiline helilooja.

Pete Bengry oma kodustuudios Kangros, Tartumaal. Foto: Fred-Erik Kerner

Pete Bengry oma koduaias Kangros, Tartumaal
Foto: Fred-Erik Kerner

Millist tööd Sa praegu teed oma stuudios?

Adena ja mina teeme muusikat, mis aitab inimestel rahuneda ja sügavalt endasse vaadata (Adena tegeleb palju vabastava hingamisega). Hetkel on käsil üks muusikapala, mis sündis kitarri sõrmitsemisest. Mul on ka Tartus Priit Moppeli käe all valminud parmupillid – mängin neidki. Plaanin kirjutada palju muusikat oma stuudios, et tuua helisid inimeste ellu. Mu suur unistus on kirjutada palu mitte tuhandetele, vaid ühele inimesele kasutades eelkõige talle sobivaid helisagedusi ja meloodiaid eesmärgiga toetada teda mingil kindlal põhjusel elus.

Külastasid 10-aastasena Aafrikat (kuna Su ema oli sündinud Lõuna-Aafrikas) ja kogesid Zulude trummimängu, laulu ja tantsu. Olles liigutatud nende kohalolust, said kingituseks trummi, mis mõjutas Sinu šamaani kutsumust. Mis tähendus on Sinu jaoks šamanismil? Milliseid rituaale teed igapäevaselt?

Šamanism on tehnika läbi mille on võimalik näha pimedas. See on praktika, kus lähed transsi mängides trummi, löökriistu või kasutades oma häält. Sellega olen pikaajaliselt tegelenud. Mängisin aastaid igapäevaselt pimedas trummi. See oli minu õpingute- ja kasvamisaeg. Nüüd ma vaatan palju endasse. Minu Eesti periood on olnud sügav enesevaatlus ja sisemine tervenemine.

Mida oled enda kohta viimasel ajal õppinud?

Olen õppinud palju tunnete kohta – kuidas tundeid väljendada ja tunda. Teismelisena aitas trummimäng lahustada viha vanemate ja paljude muude asjade vastu. Sain teadlikuks, et võin kergesti eemalduda oma tunnetest ja tunnete tundmisest. Aja veetmine siin looduse rüpes, eemal linnakärast on suur kingitus.

Palun räägi oma esmakohtumisest Eesti šamaani Tõnu Talimaaga ja teie viljakast koostööst.

Kuulsin Tõnust aastaid tagasi. Ta kutsus mind esinema oma korraldatud festivalil Šamaanipäevad. Tookord ma ei saanud esi- neda, kuna olin Mehhikos, kuid tegin seda järgmine kord. Mängisin sünteetilist pühvlinahast Remo kompanii trummi. Teadsin, et Tõnu valmistab trumme (mõned minu õpi- lased kasutasid tundides tema valmistatud trumme) ja tutvusin selle protsessiga. Mind vaimustas trummide täispuhumine. Ma ei olnud midagi sellist varem kogenud. Ta kuulas mu trummimängu ja pakkus, et ta valmis- tab mulle ühe trummi. Töötasime koos välja sobiva mudeli. Tema valmistatud esimene trumm on Inglismaal. Ta meisterdas mulle hiljem ka teise trummi, mis on Eestis.

Pete Bengry oma kodustuudios Kangros, Tartumaal. Foto: Fred-Erik Kerner

Pete Bengry oma koduaias Kangros, Tartumaal
Foto: Fred-Erik Kerner

Tsiteerin siinkohal Sind: Trummi kasutamise ilu seisneb selles, et see pakub meile võimaluse töötada rütmi, tundlikkuse ja liikumisega. Me võiksime olla teadlikumad nendest kolmest aspektist.

Paljud inimesed on unustanud, et nad on looduse osa. Me ei ole loodusest suuremad, me oleme loodus. Kui me ei leia meelerahu olles kohal looduses, siis loodus leiab meelerahu meie sees, sest loodus säilib sõltumata meie kohalolust. Me võime hävitada loodust, kuid loodus taastub alati. Olles teadlik oma tunnetest ja reisides läbi oma emotsioonide ning tervenemisprotsessi – kas see on rütm. Vaadates kuidas asjalood on mõnes maailmajaos – seal ei ole hea rütm.

Adena sai mõned päevad tagasi ilusa sõnumi palvega saata Eesti mulda Indiasse. Adena ei tundnud seda naist, kuid tal oli tugev soov seda teha. Nii me kogusime mulda oma aiast ja panime palved sinna sisse. Tähistati Amma sünnipäeva ja paljud inimesed tõid pisut mulda. Seal oli mulda Eestist, Inglismaalt, Šveitsist, Kreekast, Aafrikast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Muld segati suures anumas palvetega kokku. Üks suur puu asetati palvetamiskohale. See oli väga kaunis. Mulda nähakse uue kullana, kuna puhas orgaaniline pinnas on elu tulevik – see on puutumata kemikaalidest.

Oled aastaid töötanud heliterapeudina. Kuidas see toimib? Oled öelnud, et trumm on nagu Su keha pikendus, lisajäse.

Kui mängisin aastaid trummi pimeduses puudutasin trumminahka aina kitsamalt alalt. Mängisin näiteks 3-7 laiusel alal ja siis läksin veel kitsamale alale. Nii toimides sain kindlaks määrata erinevate helide asukoha. Määrasin erinevate helide asukoha ja ka heli asukoha endas, mis lõi silla minu ja trummi vahel. Kui mul on sild enda ja trummi vahel, siis on mul ka sild enda, trummi ja inimeste vahel, kellega töötan. Sedasi olen aastaid töötanud. Kui räägin trummist kui lisajäsemest, on see minu veres – see on osa minust.

Millised sarnasused on Sinu tööl Cornershopi löökpillimängijana ja Sinu praegusel tööl heliterapeudina?

Vabadus. Kui mängisin Cornershopiga, siis alati tänasin trummi vaimu enne kontserdit ja ka esinemise ajal. Iga kontsert oli tsere- moonia. Võin mängida ükskõik millist trummi, kuid alati võtan ühendust rütmi vaimuga – koos loome rütme, mida jagada. Seega on mu trummimäng palve. Kuna tavatsesime mängida lugu „Jullander Shere“ nii pikalt, sai sellest palve. Mäletan, et vaatasin oma mängu ajal vahel ülesse vaimude poole ja tundsin süga- vamat sidet kaasmuusikutega. Paljusid inimesi puudutas see võimas lugu. Minu jaoks oli see palve nagu on palve ka mu praegune töö heliterapeudina. See on erinev, kuna ma ei tööta teiste muusikutega. Vaimud on mu muusikud kui ma töötan publiku või eraklientidega.

Kuidas oled ühendanud oma šamaaniteekonda tänase moodsa rahmeldava maailmaga ilma kaotamata harmooniat iseendas?

Olen aeg-ajalt kaotanud tasakaalu endas. Kui elasin Londonis, nautisin sealset elu ja reisimist metroos. Jälgisin igaühte ja nende keha liikumist – esines peaaegu rütmilise liikumise sünkroonsus. On põnev jälgida inimesi Jaapani metroos. Nad on väga teadlikud oma piiridest. London on väga kaootiline, kuid Jaapanis on igaüks teadlik oma kohalolust ja nende liigutused on väga pehmed ja üksteisega arvestavad.

Vahel igatsen aktiivsemat elustiili nagu see oli Cornershopiga tuuritades. Kuid on tõeline maagia olla pehmelt kohal looduses. See on täiesti erinev maailm linnaeluga võrreldes, kus meelerahu on kerge rikkuda ja sa ei pruugi millelegi pihta saada. Olles sügaval looduses tunnetan kõike sügavalt endas, sest ma olen loodus. Kui on segajaid, on need seotud loodusega. See annab mulle ruumi, kus saan vaadata sügavalt endasse, mis on võimalus vaimseks kasvuks. See ei ole alati lihtne. Vahel mulle tundub ekslikult, et olen end kaotanud. Olen hoopis kaotanud osa endast, millega ma ei vaja enam ühendust. On üks asi tunda seda ja teine asi mõelda sellest. On tõeline rõõm olla koos Adenaga. Minul on väga tugev meel ja Adenal kehatunnetus. Ta õpetab mind palju. On üks asi tunda seda oma kehas ja teine asi mõelda sellest, mida tunnen oma kehas. Mõtlemine takistab tundmast. Lasta tõeliselt endasse haarata tundel oma kehas on täiesti erinev meele radadest. See on suur kingitus.

Pete Bengry koduleht: www.beinginbeauty.com

AUGUST KÜNNAPU
Epifanio toimetaja ja maalikunstnik