Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Madis Nestor

INTERVJUU CORNERSHOPI LÖÖKRIISTAMÄNGIJA JA HELITERAPEUDI PETE BENGRYGA
August Künnapu

INTERVJUU GERALDINE SWAYNE ́iga
Harry Pye

Intervjuu Gina Birchiga
Harry Pye

KAKS REISI JA ÜKS LUULEKOGU
Vilen Künnapu

USK LOOTUS ARMASTUS: MEENUTUSI VENNASKONNAST
Mait Vaik

KIMBUKE LUULETUSI MAIT VAIGU VARAJASEST PERIOODIST

TAKSOFONISTI ELU MÕTE
Nato Lumi

VALIK TAAVE TUUTMA LUULETUSI

AUGUST KÜNNAPU MAAL MARJU KUUDIST

MEESKOND

KIMBUKE LUULETUSI MAIT VAIGU VARAJASEST PERIOODIST

SÕBRAD, MA MAHUN TEILE TASKUSSE

Ühel hommikul, kui ärkan,
taevas Päikest jälle märkan,
seda sama Päikest siin,
mis paistis siis, kui sündisin,

ja kui Päikesest jääb väheks,
siis on öösel taevas tähed –
unenägudesse sära,
mille hommik katab ära.

Rohkem tõesti ma ei taha,
kui võiks olla pisut raha,
mille eest saaks süüa, juua,
sigarette koju tuua.

Ja et oleks mõni sõber,
kes ka siis, kui vahel nõder
on mu vaim, ei põlgaks ära,
tooks mu silmadesse sära.

Sõbrad, ma mahun teile taskusse,
armastus mu südamesse!

 

TAKSOSÕIT

Ma sõidan taksos mööda linna.
On öö ja lumi katab maad
ning veel ei taha koju minna
ja minna ära veel ei saa.

Ma sõidan taksos mööda linna
ja raadiost mängib „Kesköötund”
ja põrandale taskust kinda
ma olen pilland, unustand.

Ma küsin suitsetamaks luba
ja pimeduses süttib tikk.
On kopikatest saanud rublad
ja minu sõidust igavik
ning laternavalgus, lumi,
nahkistmed, sigaretiving
ja linn, mis tühi hommikuni,
on muutnud rõõmsalt kurvaks mind.

 

LEND

Ja juba ammu on süüdatud laternad öös.
Ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud,
ja ümberringi on vaikus ja tähtedevöö,
mind kutsub taevasse, taevasse kollane kuu.

Ma tean, et kusagil nutavad lapsed. Mu õed
on seismas tänavanurkadel, pakkumas end,
kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jõed
ja algab taevasse, taevasse viimane lend.

 

IGAVEST ELU LÕPPEVAS ÖÖS

Tänagi öösel, kui muusika mängib ja tuledesäras on aed,
lähen koos teistega. Lahkudes kodust tundub, on viimane aeg.
Klaasid on pilgeni, süüdatud sigarid, astudes autodest maha.
Tulime siia selleks, et elada, selleks, et armastada.

Tänagi öösel, kui muusika mängib ja tuledesäras on aed,
maha jääb linn ja vaakumis tänavad, osadeks jaotatud aeg.
Klaasid on pilgeni, süüdatud sigarid, astudes autodest maha.
Tulime siia selleks, et elada, selleks, et armastada.

Tänagi öösel, kui muusika mängib, tänagi öösel me oleme siin.
Suveöötaevas me kohal on säramas kustunud päikeste viir.
Lubades kõike, mida saab soovida: muusikat, valgust ja raha,
igavest elu lõppevas öös, selleks, et armastada.

 

JUMAL KAITSE VENNASKONDA

Täna meil on aega, meil on raha,
meil on tüdrukud ja pind.
Täna, kui ma olen purjus,
ma ei karda, kindlalt suudlen sind.

Minutitest saavad tunnid.
Meie jaoks ei tule päevi, kus
kellelegi pole vaja meid
ja meie tagaigatsust.

Ärge valetage, isad!
Ära hoia kinni, ema, mind!
Need ei ole halvad sõbrad,
see on minu Vennaskond ja ring.

Me ei küsi, mida tohib.
Armastus on kõikelubav, vist.
Jumal kaitse Vennaskonda!
Ja me päevad väärt on elamist!

 

Mait Vaik. Foto: Andres Rooväli

Mait Vaik, 1992. Foto: Andres Rooväli

MAIT VAIK
on kirjanik ja muusik.
Aastail 1989 – 1995 mängis ta ansamblis Vennaskond basskitarri, osaledes ka kollektiivis muusika ja tekstide loojana.
2002. aastast tegutseb Mait Vaik Sõpruse Puiestees, olles ansambli enamiku tekstide autor, kirjutades ka heliloomingut.

Vaata ka Vaigu teksti “Väljad ja võimalused” kunstnik Sven-Erik Stambergist ja Nato Lumi kirjatükki Kohvik, “Tõendeid olemasolust” (mõlemad Epifanios 16/2018).