Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Madis Nestor

INTERVJUU CORNERSHOPI LÖÖKRIISTAMÄNGIJA JA HELITERAPEUDI PETE BENGRYGA
August Künnapu

INTERVJUU GERALDINE SWAYNE ́iga
Harry Pye

Intervjuu Gina Birchiga
Harry Pye

KAKS REISI JA ÜKS LUULEKOGU
Vilen Künnapu

USK LOOTUS ARMASTUS: MEENUTUSI VENNASKONNAST
Mait Vaik

KIMBUKE LUULETUSI MAIT VAIGU VARAJASEST PERIOODIST

TAKSOFONISTI ELU MÕTE
Nato Lumi

VALIK TAAVE TUUTMA LUULETUSI

AUGUST KÜNNAPU MAAL MARJU KUUDIST

MEESKOND

Minu plaadikogu

Madis nestor, foto: Fred-Erik Kerner

Madis Nestor Foto: Fred-Erik Kerner

Vahetult enne Covidi aasta algust sattusin olude sunnil ühe “koguja” korterisse ühes Eesti väikekülas, et heita pilk peale plaatidele, mis inimesest maha jäänud. Omamoodi katsumuseks nii vaimselt, kui ka lõpuks füüsiliselt, sest ilma maskita ei olnud võimalik selles toas üle poole tunni viibida. Raamatutest ja plaatide virnadest labürindid, mis juhatasid tee jälle uute avastusteni. Plaate täis riiulid mitte üksteise kõrval, vaid lausa üks- teise ees – et jõuda üheni pead tühjendama teise riiuli. Antud situatsioon pani mõtlema, kui mikroskoopiline on vahe plaatide kogumise ja kõige kättejuhtuva ladustamisel. Vahetult enne Covidi algust sai mul valmis kodune eritellimus-plaadiriiul, mis andis uue võimaluse kõik plaadid ükshaaval vähemalt visuaalselt üle vaadata, ümber hinnata mõne “seda vist on vaja” plaadi staatus ja seejärel oma loodud abstraktsesse süsteemi jaotada. Loomulikult ei puudu selle äärmist rahulolu pakkuva tegevuse juures aeg-ajalt mõne plaadi ülekuulamine. Nagu näiteks “friigid kodulindistajad” sektsioonist 2013. aastal ilmavalgele tulnud Hollandi muusiku Spike kogumik “Orange Cloud Nine”, mis selle 80ndatel tegutsenud veidriku privaatselt pressitud albumitest parimad reastanud. Vaimukas popmuusika, mis hea õnne korral oleks igasse majapidamisse mõne Spike’i albumi toonud. 

Juba 80ndate algusest muusikat nautima ja reastama hakanud inimesena on ikka tulnud ette, et peab leidma need 10 lemmikut, milleta elada ei saa. Olen ise seda sõnastanud kui salvestised, mida ostaksin uuesti ükskõik millises leiutatud formaadis. Varalahkunud produtsendi/räppari J Dilla luigelaul “Donuts” on üks nendest, mis ilutseb kogus vähemalt viies erinevas variatsioonis. Album, mis 2006. aastal ilmudes käivitas uue hingamise instrumentaalsete biitide valmistamises ja pakkus peidetud väärtusena nuputamist sämplite tuvastamisel. Ähmaselt mäletan, et ilmumispäeval sai seda kuulatud nii umbes kümme korda, et sellest igal kuulamisel mingi uus ahhetamist väärt element avastada. 

Suurem lahvatanud leek minu ja muusika vahel sai alguse üheksakümnendatel, sest samasse aega jäid ka esimesed katsetused DJ-na ja pidude korraldajana. Ajastu, mille peamine tähelepanu läks just tantsumuusikale – house, techno, jungle ja nende sugulased. Plaat, mida liiga tihti kaasas ei kanna, aga võiks öelda, et kuulub kategooriasse “võtaksin kaasa üksikule saarele” on 1991. aastal ilmunud Ultramarine’i chill-out/downtempo/balearic album “Every Man And A Woman Is A Star”. Tol ajal jõudis see minu kõrvu läbi CD-formaadi, aga hilisemal perioodil leidis tee ka vinüülikogusse. Samast ajast on kustumatu mälestuse jätnud ka Aphex Twin – “Selected Ambient Works Vol. 1” ja Future Sound Of London “Lifeforms”, mis mõlemad on ühed elektroonilist muusikat defineerinud ja voolinud meistriteosed. 

80ndatel, kui enamus muusikat sai pere keskis tarbitud Soome ultralühilaine kanalitelt lindistamise kaudu, ei olnud aimu, et hilisemalt antud ajastu muusika peale sattumine kasutatud plaatide poodides tekitab samaväärset tunnet nagu spordivõistlustel heade tulemuste saavutamine. Paul Hardcastle’i nimega seonduvate plaatide leidmine 1 euro (tänaseks muidugi juba 3 euro ja 5 euro) kastist võrdub suure kordaminekuga. Üks nendest Paul Hardcastle’i leidudest on temanimeline 1985. aasta album, mis sisaldab endas lisaks Vietnami sõjavastasele sõnumile loos “19” electro-funk ja boogie radu, mis täna-homme mind tantsisklema panevad. 

Soovõrdsuse konstaabel juba koputab uksele, sest pole sõnagi veel naismuusikutest rääkinud, aga ei pea muretsema – ka siin on kord majas. See on muidugi üsna lustakas, et ka minu meelisriiulitel leiab oma koha Sade, kes eelmise Epifanio “Minu plaadikogu” autori Anna Kaneelina lemmikuks. Aga miks mitte? Olen ka varem öelnud, et kurb muusika on kõige ilusam muusika ja Sade tämbri ainulaadne pehmus võib pisara välja kiskuda luba küsimata ka kõige päikselisemal päeval ja see on okei. Tänapäevasemas muusikas on see austatud koht kuulunud Lana Del Rey'le, kelle lugude nukrameelsuses on süüdi nii produtsendid kui hääl. Vokaalne instrument on Lana relv, mis paneb aja seisma. 

Kooliaegsetest crushidest liiga avalikult pole kunagi rääkinud, aga Islandi lauljatar Björk saab selles tabelis küll kõige kõrgema koha. Fännikirjad jäid küll saatmata, kuid album “Debut” on olnud küll unelaulu eest, mida ei väsinud kuulamast. 

Et otsad erinevate maailmade ja maailma- jagude vahel kokku tõmmata, siis eks ka Eesti muusikat on aastate jooksul kogunenud, mil- lega erinevatel tähtpäevadel kodustele diskot tehtud. Olen vaikselt proovinud ka oma kolme- aastaste kaksikute kuulamise menüüsse tuua muinasjutte, mida lapsepõlves sai ise palju kuu- latud. Alatare kärsanina ja rätsepad, kes oskaks teha mantlit, mis ka Aleksandrile meeldiks. Hetkel muidugi tundub, et issi naudib neid veel rohkem, kui tütrekesed. Aga üks Eesti plaat, mis on viimastel aastatel rohkem eetriaega saanud on estoplaat ehk siis tervitus kõigile eestlastele San Franciscos Liisalt ja Tõnult – soojadest Fender Rhodese soundidest üle kastetud album “Igaühele Midagi”. Siin on ainest mõnele uuspressidega tegelevale plaadifirmale Eestist või ka mujalt

MADIS NESTOR
on Biit Me plaadipoe asutaja ja põhivedur ning muusikasaate “Uus Biit” juht R2-s.