Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20        
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Anna Kaneelina

MINU RAAMATUKOGU
Fred-Erik Kerner

INTERVJUU VAIMSE MENTORI MARIA-REENEGA
August Künnapu

INTERVJUU KESK-EESTI MEEDIUMI MARGUS MARIPUUGA
August Künnapu

Valik el – MArone M luulet ja tÄhelepanekuid

STEPHEN ELLCOCKI MAAGILISTE KUJUNDITE VARASALV
Harry Pye

Aeg-ruumi kera
Vilen Künnapu

KAS VAIMSUSEL ON NIMI?
Mathura

INTERVJUU JAMAICAL RESIDEERUVA KUNSTNIKU TARRVI LAAMANNIGA
August Künnapu

Intervjuu noore Tartu maalikunstniku INGMAR ROOMETSAGA
August Künnapu

PORTRETEERIDES PORTREETEERIMIST
Jan Kaus

Valik Kai Kitse luulet

A. G. Belli tetraeedrilised tuulelohed

MEESKOND

INTERVJUU JAMAICAL RESIDEERUVA KUNSTNIKU

TARRVI LAAMANNIGA

Tarrvi ja Stacy

Tarrvi kohaliku Jamaica küla kunstipoe ees koos selle omaniku Veronique’i (vasakul) ja oma naise Stacyga. Foto: Annika Metsla

A nuh a tung mek cow nuh talk (Lehm ei räägi keele puudumise tõttu. Selgitus: Sa ei pea kordama kõike, mida näed, kuuled ja tead). Kuidas kommenteerid seda Jamaica vanasõna?

Jamaica kultuur on suusõnaline. Mõni jamaicalane ei oska mõelda muudmoodi, kui rääkides iseendaga. See ei ole kõige parem, kui räägime oma mõtted tänaval ükskõik kellele ära. Rääkimine on hõbe, vaikimine kuld.

Oled aastaid elanud Jamaical ja kirjutanud sealsest kultuuriruumist hoogsa raamatu “Minu Jamaica” (Petrone Print, 2013). Mida lisaksid Jamaica kultuuri kohta, kui raamatust antaks välja kordustrükk?

Pea 10 aastat on vahepeal möödunud. Võiksin kirjutada ka teise, kolmanda ja neljanda raamatu. Olen kasvanud ja avastanud, et Jamaica on teistsugune, kui ma arvasin, sügavam ja hästi lahe koht. Mis siis, et ma ei näe tänaval 1000 aastat vanu maju nagu Tallinna vanalinnas.
Lisaksin erinevad söögid, mida olen avastanud enda jaoks, näiteks lehmanahasupp. Oma arusaama reggaemuusikast. Jamaica on tähtis, kuna see on ainukene saar, mille rahvamuusikat (reggaet) kogu maailm teab. Seal on eriline energia, mis teeb reggaest erilise muusika minu jaoks. Mul on tunne, et reggae-muusikas oodatakse vaikusemomenti nootide vahel. Reggaes on tohutult palju pause, reggae-dubis on veel sügavamad kajadega pausid. See muusika on tegelikult keskendunud tühjusele.

Pead Jamaical rahvusvahelist kunstiresidentuuri, kus seni on Eesti kunstnikest käinud QBA (Martin Kaares). Millised kunstnikud on seal veel resideerinud? Palun räägi üks
värvikas lugu sellest kogemusest.

Seal on resideerinud Anonymous Boh ja väga huvitava käekirjaga naivist John Butterworth Inglismaalt. Iga kunstniku kohta on rääkida midagi värvikat, naljakat või veidrat. Mõnele kunstnikule olen seletanud ühte asja kümme korda. Näiteks ütlen, et see on ackee (Jamaica rahvuspuuvili), jamaica hommikusöök. Järgmine päev küsib sama mees või naine, et mis see on. Ma ütlen, et see on ackee. Järgmistel päevadel samamoodi. Mõnikord ei jõua mingi info inimese aju salvestusruumi – oma mõtteid on nii palju, et on raske midagi salvestada.

Tarrvi ja Stacy

Tarrvi Laamann Jamaical oma seinamaali ees.
Foto: Annika Metsla

Kes on Su lemmik Jamaica kunstnik? Milline on sealne kunstiskeene?

Kui paned Google’isse “Jamaican artist”, saad sa tõenäoliselt kunstnikud, kes kasutavad suud ja keelt – luuletajad, lauljad ja räpparid ning alles hiljem leiad kujutavaid kunstnikke, sest Jamaical on väga tugev vokaalne kultuur. Jamaica keel on selline, mida ei ole tekstina olemas. Olen näinud ühte ja sama asja kirjutatuna viiel erineval moel. Näiteks klassikaline Jamaica tervitus wagwan – õiget reeglit, kuidas seda kirjutada pole kokku lepitud.

Tegelikult on siin olemas ka skulptoreid ja maalikunstnikke. Toon välja naiskunstniku, klassiku Edna Manley. Tema on juba meie seast lahkunud. Tema on Jamaica kunsti modernsuse suunas viinud ja siin kõrgelt hinnatud. Elavatest kunstnikest mainiksin ära Matthew McCarthy, kes teeb suuri seinamaale. Ta on optimistlik kunstnik. Mulle ei meeldi kibestunud kunst.

Milline on Sinu jaoks parima energeetikaga koht Jamaical?

See on loomulikult see koht, kus ma parajasti olen. Praegu elan ma ühes väikeses kalurikülas Jamaical. Ma olen seal juba üle 20 aasta käinud, tunnen inimesi ja kohti, seal on mõnus vibe ja kliima on natukene teistmoodi kui mujal Jamaical. Ta on kaugemal teistest kohtadest, aga vahel ongi hea minna kaugemale, et saaks tegeleda kunstiga. See on lõunarannikul samas kandis, kus pean kunstiresidentuuri – Black Riveri juures. Samas mulle meeldib ka mägedes käia. Igalpool, kus sa tunned ennast hästi on hea energeetika. Proovin elada oma elu kõik momendid võimalikult hästi, isegi kui on valus kuskilt. Sest ma tean, et see on minu ainukene elu, iga minut on ju tähtis. Kui ma ära suren, soovin öelda, et minu elu oli õnnelik ja nii, nagu tahtsin.

Jamaica ja Eesti on klimaatiliselt erinevad kohad. Eesti on maailma keskel. Lääs – ülim vabadus, Jamaica. Ida – reeglid, kummardused jm. Eestlasena on hea
kogemus käia nii läänes kui idas ja näha neid erinevaid elu formaate.

Oled Eesti pikima traditsiooniga reggae-dub peosarja Bashment üks alustugesid koos Ringo Ringveega. Mida oled pea veerand sajandi jooksul õppinud Kariibi muusikakultuuri kohta?

Jamaica reggae-muusika on igal pool maailmas väga levinud, see ühendab inimesi erinevatest maailma nurkadest. See on inglise keeles “movement”, liikumine. Kunagi rock-bänd nimega Kiss ütles: “Join the Kiss army”. Mina ütlen, et liitu reggae armeega. Tõepoolest, 2023 saab Bashment 25 aastat vanaks. Tohutult palju välismaa artiste on käinud selle aja sees Eestis. Kutsun Bashmenti üritusi kultuuriõhtuteks. Need on toimunud igal kuul mitu korda Eestis ja Tallinnas vähemalt korra. Praegu jätkame seda traditsiooni mitmetes linnades: Tallinnas, Tartus jm. Tallinnas näiteks on Telliskivi Dub Club, mis on väga cool koht – avatud vaid kaks korda kuus: siis kui on Bashment ja mõni teine üritus. Kariibi muusikakultuur annab Eestis pimedal ajal jõudu pimedusest üle saada ja suvisel ajal teeb elu veel rõõmsamaks.

Kes on Lee “Scratch” Perry (legendaarne Jamaica muusikaprodutsent, lookirjutaja ja laulja, kes lahkus meie seast eelmisel aastal) mantlipärija?

Lee “Scratch” Perryl ei ole konkurenti ega mantlipärijat. Ta on verstapost. Ma ei saa nimetada tema sarnast loojat, oleksin väga ebaaus kõikide geniaalsete loojate suhtes.

Millised on Su Jamaica reggae ja dub muusika läbi aegade kolm lemmikplaati?

  1. Nimetan viimase kümne aasta parimad:
    Damian Marley (Bob Marley poja) singel “Welcome to Jamrock” (“Teretulemast Jamaicale”). Sellest singlist sündis hiljem samanimeline album, mis on üks kõvemaid reggae-albumeid.
  2. Bob Marley album “Exodus”.
  3. Chronixx ja Protoje singel “Who Knows”.

Sina ja ska-muusika.

Ska on otseselt seotud reggaega ja punk-muusikaga Euroopas. Puberteedieas olin rebel, käisin punk-kontsertidel Nõmme Kultuurimajas. See oli veel nõukogude ajal. Mul olid natukene värvilisemad riided ja isegi mõni haaknõel. Esines ilmselt J.M.K.E. Uksel oli miilits, kes surus punkaritel harja siledaks, allapoole. Kõik seisid kontserti ajal seina ääres. Ainus, kes istus keset saali tooli peal oli Riho Baumann.

Praegu kuulan ma skad ja punki vähem, kuna jõuan kuulata vaid Jamaica reggaet ja dancehalli (seda tuleb sealt väga palju).

“Talv on ofort, kevad akvarell, suvi õlimaal ja sügis mosaiik neist kõigist,” lausus kord Stanley Horowitz. Oled aastaid tegutsenud nii maalikunstniku kui graafikuna. Millised on mõlema valdkonna plussid ja miinused?

Mina näen seal ainult plusse. Vanasti ma oleks öelnud nii – graafika miinus on see, et sul on vaja suurt trükipressi ja palju instrumente. Maalimise puhul sa võid võtta ainult pintsli ja let’s go. Tänapäeval, õppides jaapani puulõiketrükki mokuhangat, ütlen, et kogu trükikoda mahub minu seljakotti – seda nii Jaapani kui Euroopa trüki puhul. Kasutan tänapäeval käsipressi (käega tõstetav kerge press) või panen pintslid kotti ja maalin. Mõni ütleb, et trükivaldkonna pluss on, et seda saab paljundada. Samas mina teen vaid 3-4 tõmmist, mitte sadu või tuhandeid. Trüki puhul on lihtsam lasta minna ja vaadata, mis välja tuleb (võib ka teha nii nagu planeerid). Kunsti puhul tahan ma, et see oleks vaba ja ootamatu. Sama kehtib ka maalikunsti kohta. Naljahambad ütlevad, et inimene planeerib, aga Jumal naerab. Isegi kui planeerin midagi, tuleb ootamatu lüke sisse elu poolt.

Kui on soe ja hea olla, teen trükiasja ja kui on natukene ebamugavam, tuul liiga tugevalt puhub ja ei saa paberilehtedega möllata, võtan lõuendi ja maalin.

Töötasid omal ajal aastaid lennundusvaldkonnas. Kuidas oled rakendanud seda kogemust oma loomingus?

Töötasin 15 aastat lennunduses Estonian Airis lastimise planeerijana – juhendasin inimesi, kuidas panna kaupa, posti ja kütust, kuidas peavad istuma reisijad lennukis, et kõik oleks balansis. See oli täppisteadus ja ei tohtinud loominguliselt läheneda. Kui oli küsimusi, vaatasin manuaalist. Kui sealt vastust ei saanud, vaatasin veel manualist. Ja kui vastust ei saanud, siis jäigi vastuseta ja lennuk ei lennanud, kuni tuli vastus manuaalist. Lennundus oli vastand loometööle. Sa pidid loomingulisuse alla suruma. See aitas balansseerida elu tol ajal.

On hea, et ma sealt ära tulin. Nüüd ma tegelen ainult kunstiga. Ma ei suuda tegeleda näiteks raamatupidamisega, alati palun seda kellelgi teha. Ülilihtne on minu jaoks panna numbreid lahtrisse (lennunduses oli see osa mu tööst), kuid see on ülimalt igav.

Loometöö inspireerib ka ärimeest või sõjaväelast tegema õigeid otsuseid. Teadlastel on vaja loomingut, kunstnikke, et saada häid ideid. Lastele peaks rohkem rääkima, miks on looming hea, miks on vajalik kunst, mis meile isegi ei meeldi. Meil on vaja seda toetada ühiskonnas. See aitab kaasa vabadusele luua uusi asju igas eluvaldkonnas.

Tarrvi ja Stacy

Tarrvi armastus Stacy chillimas sõbra kohviku trepil. Foto: Annika Metsla

Mis on vaimsus? Milline on selle koht Eestis, milline Jamaical?

Eesti vaimsus lööb välja, kui istud saunas ja tulevad parimad ideed. Pärast istud kamina ees ja on kerge olla. Jamaical on hea päikeseloojangut vaadata, tihti tekivad siis huvitavad vaimsed vestlused. Jamaicalane proovib rohkem olla kohal, siin ja praegu. Kui küsitakse Wa gwaan?, siis vastatakse Mi deh yah! (“Ma olen siin!”). Eesti vaimsus on minevik ja tulevik ja olevikus ei oldagi eriti palju.

Kuidas olla edukas nii vaimses kui materiaalses maailmas?

Need käivad käsikäes. Kui on balanss, hommikul võimled ja siis mõtled, jooksed ja hüppad, sööd tervislikult, siis hakkab vaim mõnusasti tööle ja sellega tuleb kaasa ka materiaalne maailm.

Kas materiaalse maailma edukus on see, et mul on maja, auto ja koer? Või see, et mul on soe olla ja kõht täis, midagi ei valuta? Ja vaimses maailmas samal hetkel ma tunnen, et olen üliõnnelik. Siis arvan, et ma olen edukas, isegi kui mul ei ole taskus rohkem kui euro. Ja ei ole ka viinapudelit ees, mis teeks õnnelikuks.

Milline on olnud Su elu raskeim, milline kergeim hetk?

Kõige kergem oli sünnihetk, mil tulin siia maailma. Mingil hetkel lõppeb see elu ära. Tahaks, et see elu on parim, mida oli võimalik anda. See teeb elu raskeks, aga mulle meeldivad need raskused. See on jälle kerge moment kui avastad, et sa oled mõne raskuse ületanud. Kui sulle tundub, et sa ei suuda elada teises maailma otsas ja mingil hetkel avastad, et sa oledki siin, elad seda elu, mis tundub võimatu ja raske, siis see hetk tundub väga kerge.

Milline oli maailm aastal 1022? Milline on maailm aastal 2022? Milline saab olema maailm aastal 3022?

Olen praegu siin Eestis külaliskorteris ja mul on natukene külm, kuna siin ei ole kütet. Aga tuhat aastat tagasi ei olnud mingit kütet kuskil ning maailm oli külmem, eriti Euroopas. Keskaegsetes lossides ei olnud mingit küttesüsteemi, oli vaid mingi kärnane kamin, kus ei olnud isegi soojamüüri. Võib-olla tegid inimesed siis ka teistmoodi kunsti, sest külm oli ja oli vaja liigutada kiiremini või olid kopsud täis kaminasuitsu, mis tegi pea uimaseks. Tuhat aastat tagasi elasid inimesed püstkodades pideva suitsuvingu sees, nii et tõenäoliselt olid nad koguaeg mingisuguses uimas. Ka kunstiteosed olid siis suitsusemad.
Tänapäeval on maailm nii nagu sa näed. Eile õhtul oli mul halb tuju, siis nägin ma seda maailma väga tumedalt. Aga praegu näen ma aastat 2022 väga eredalt. Mul on tunne, et tulevik saab olema helge, sellepärast näen ma seda eredalt. Proovime olla selles elus õige laine harjal, loomulikult saame aru, et mingil hetkel peame sealt maha tulema ja jõudma jälle laineharja tippu kuidagi.

Ma loodan, et tuhande aasta pärast saab olema vähem vägivalda ja maailm on helgem. Võib-olla ei ole isegi vaimset terrorit teise inimese vastu. Need mured, mis tunduvad praegu ülimalt maailma kukutavad, ei tähenda tuhande aasta pärast midagi.

Arvan, et August Künnapu maalid on Louvre’is või mingis sellises kohas. Võib-olla minu omad ka. Või minu graafika, mõni hull tükk. Võib-olla QBA omad ka. Võib-olla Leo Lapini, minu hea sõbra omad.

Kas meil on NFT-kunsti 1000 aasta pärast? Väga kahtlane.

Usun, et maalid ja graafika, mis tehti tuhat aastat tagasi lõuendile ja paberile ja on praegu lõuendil ja paberil, saavad olema ka tuhande aasta pärast lõuendil ja paberil. Kohtumiseni siis Louvre’is, Tarrvi ja August ühe seina peal!

Vaata Tarrvi Laamanni pilte: www.instagram.com/tarrvi.laamann
Kuula reggaet: www.mixcloud.com/reggaetarrvi

August Künnapu
Epifanio toimetaja ja maalikunstnik