Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20        
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU PLAADIKOGU
Anna Kaneelina

MINU RAAMATUKOGU
Fred-Erik Kerner

INTERVJUU VAIMSE MENTORI MARIA-REENEGA
August Künnapu

INTERVJUU KESK-EESTI MEEDIUMI MARGUS MARIPUUGA
August Künnapu

Valik el – MArone M luulet ja tÄhelepanekuid

STEPHEN ELLCOCKI MAAGILISTE KUJUNDITE VARASALV
Harry Pye

Aeg-ruumi kera
Vilen Künnapu

KAS VAIMSUSEL ON NIMI?
Mathura

INTERVJUU JAMAICAL RESIDEERUVA KUNSTNIKU TARRVI LAAMANNIGA
August Künnapu

Intervjuu noore Tartu maalikunstniku INGMAR ROOMETSAGA
August Künnapu

PORTRETEERIDES PORTREETEERIMIST
Jan Kaus

Valik Kai Kitse luulet

A. G. Belli tetraeedrilised tuulelohed

MEESKOND

INTERVJUU VAIMSE MENTORI

MARIA-REENEGA

Mis on vaimsus?

Vaimsus on see, kui inimene tunnetab iseennast, ja tunnetab, kust ta pärit on, mis tema vaimu toidab. Näiteks osad tahavad olla oma esivanemate kodukohas: vanaema talu, vanaisa talu, vanaema maja, vanaisa küün. Inimene otsib siinses reaalsuses kohta, mis toetaks tema vaimu – see ongi vaimsus. Mõni teine loeb tarku raamatuid ja ütleb, et tal on hea olla, tekivad uued assotsiatsioonid. Tal tekivadki uued assotsiatsioonid, sest raamat toetab tema vaimu. Vaimsus on energia, mis toetab meie vaimu. Milliseid metoodikaid inimene valib, et selleni jõuda, seda avastada või tarbida – see on igaühe maitse ja valiku küsimus.

Kuidas olla edukas nii vaimses kui materiaalses maailmas?

Kui inimene on rahul iseenda, oma elukvaliteedi ja tegemistega, siis ta on edukas. Kuidas seda saavutada? Tee seda, mis pakub sulle nii füüsilist kui vaimset rahulolu ja naudingut. Siis sa oled iseendas kohal, oma keskmes. Ära lase oma meelel ennast eksitada ja mõistusel nurka suruda sellega, et ei ole, ei saa, ei või. Kõik on siinses reaalsuses võimalik! Ole kohal ja tee seda, mis sind toidab nii vaimsel kui füüsilisel tasandil – see on üks su edukuse võtmeid.

Tihti on nii, et inimesed, kes tegelevad vaimsete teemadega, ei saa hakkama materiaalses maailmas ja teised, kel on suured rahapakid, ei tea vaimsusest midagi.

Kõik see rahapakkide asi on valikute küsimus. Vaimsed inimesed unustavad end tihti ära. Nad sukelduvad vaimsuse õppimisse ja uurimisse – vaimsesse olekusse – nii, et lükkavad maisuse teisejärguliseks. Tegelikult peavad maisus ja vaimsus olema tasakaalus – mõlemad on hästi olulised.

Maria-Reene

Maria-Reene oma koduaias Sauel. Foto: Fred-Erik Kerner

Rahapakkide inimene tegeleb kas eneseteostuse või -tõestamisega ühiskonnas – sellepärast tal neid rahapakke nii palju ongi vaja. Kuigi sageli ollakse hästi egoistlikud ja madala sagedusega, on rahapakkide taga ka vaimuenergia. Raha on sinu vaimne oskus oma jõudu materialiseerida uuteks väärtusteks. Sa lood väärtuse, ja läbi selle väärtuse saad vahendeid ehk füüsilist raha. Kes on end nullist üles töötanud ja tänasel päeval maailma või Eesti rikkaimad, nende inimeste lugude taga on soov luua. Sellest loomisprotsessist ja tulemusest saab ta täituvust nii vaimselt kui füüsiliselt. Need inimesed oskavad energiat ringitada, et tekiks ühislooming (inimene kaasab teisi ühisesse loomingusse, aga loomingu osapooled ei pruugi saada maitsta lõpptulemust) või kaaslooming (inimesed liiguvad kõrvuti ja mõlemad maitsevad tulemust).

Kes Sa oled, olid ja saad olema?

Inimene oli, on ja jääb valgusolendiks. Inimene ei saa valgusolendiks, ta jääb valgusolendiks. Sa saad olema enda sees teadlikum valgusolend. Sa teadvustad iseendale oma valgust ja vastavalt sellele toimetad. Valgusolend on eetiline ja intellektuaalne olend. Tema esimeseks eetikaaspektiks on luua nii, et mitte kedagi ei riivaks, halvustaks ega alandaks. Olen eetiline, austan teise inimese soove, privaatsust ja kasutan oma loomingus ainult neid elemente, mis annavad mulle ja ümbritsevale maailmale valgust, sest ma ei loo egopõhiselt. Egopõhine loomine on fassaadi loomine – ma tahan läbi loomise tõsta oma hinda. Meie hind on niigi kõrge, seda ei ole enam võimalik tõsta.

Palun räägi oma kujunemise lugu avatud tajudega inimeseks ja vaimseks mentoriks.

Sündisin sellisena nagu ma olen. Juba väiksest peale sain aru, et kuulen ja näen rohkem kui teised inimesed. Esimese katse tegin esimeses klassis oma klassijuhatajaga. Tajusin ära, keda õpetaja tahvli ette küsib. Siis tajusin ära, kui õpetaja mind hakkas küsima. Kuna olin häbelik tütarlaps, ei tahtnud ma tahvli ette minna. Otsustasin, et võin õpetaja tähelepanu ju mujale juhtida. Vaatasin õpetaja poole ja saatsin talle telepaatiliselt, et ta küsiks Martinit. Ja ta küsiski Martinit! Siis lasin tal Kadrit küsida ja ta küsiski Kadrit. Veerandi lõpus avastasid õpetajad, et nad ei olegi mind tahvli ette kutsunud ning pakkusid, et tehku ma viis minutit tunnikontrolli. Mulle see väga sobis.

Teine moment oli see, et hakkasin 3.–4. klassis kuulma inimeste mõtteid. Alguses arvasin, et mõtlen midagi enda peas välja. Siis kuulsin, et inimesed tõid neid samu asju valjult välja. Hakkasin taipama, et läksin nende mõttesageduse lainele – nende eetrisse – ja sain sealt selle info. Kui nägin, et üks laps lõi teist, tundsin oma kehal teise lapse valu. Pöörasin pea ära ja panin kõrvad kinni, et ma ei kuuleks. Nii sain sellest eemale – keha ja vaim said aru, et ma ei ole seal eetris ega kanalda seda. Inimestega suheldes tõttasin juttudest ette: ma tean, et see on nii ja nii. Teised ei saanud aru, kust ma kõike tean ja hakkasid kahtlustama, et äkki ma luuran kellegi järgi. Sain aru, et arukas on olla viisakalt vaikne. Teadsin rohkem kui välja ütlesin. Siis hakkasin ennast arendama.

Oled oma vaimsed printsiibid välja töötanud ise, õpetajate abita.

Jaa, mul ei olnud ühtegi mentorit. Minu mentor oli elu, situatsioonid ja mu enda pusimine. Ning loomulikult ülevaltpoolt see vägi, mis mul on. Hakkasin palju idamaade filosoofiat uurima. Kuna valdan vene keelt, lugesin tollal ka vene kirjandust nii palju kui kätte sai. Viktor Kotškin, keda enam ammu ei ole, on mu ema kaudu peretuttav. Tema aitas mind väga palju. Loomulikult toetas ka mu bioloogiline ema. Kui sain 16, ta teavitas, et see on meie peres kogu aeg kaasas käinud. Ja isa liini pidi ka – teadaolevalt kolm põlve. Ema naisliinipidi olen mina viies põlv.

Miks otsustasid meditsiini õppima minna?

Tegelikult tahtsin minna Leningradi diplomaadiks õppima, sest tundsin, et maailmas on niivõrd palju konflikte, mida inimesed ei oska lahendada ja neist välja tulla. Mu kadunud ema ütles, et sina oled teistsugune ja mina sind Venemaa avarustesse ei luba! Kuna meditsiiniteema oli meil perekonnas kogu aeg läbiv, läksin Tallinna Meditsiinikooli õendust õppima. Kui hakkasin 30 aastat tagasi inimesi tervendama, tegelesin oma lähikondlastega. Tervendamise juures aitasid mind väga palju meditsiinikooli teadmised.

Plaanisid noorpõlves Kuremäe kloostrisse nunnaks minekut. See paik on Sulle oluline tänaseni. Oleme seal Sinu ja väikese grupiga koos käinud.

Kuremäe teema on minu jaoks oluline, kuna seal tunnen end kodus. Tol hetkel käis läbi mõte, et tahan anda endast ühe osa siia reaalsusse ja pakkuda inimestele headust. Arvasin, et saan teha vabatahtlikku tööd kloostrit teenima minnes. Mu tolleaegne hea sõbranna ütles: “Ema ei lubanud sul diplomaadiks minna, mina ei luba sul nunnaks minna. Leiame teisi alternatiive, et saaksid end teostada!” Leidsin, et tal on õigus ja otsustasin ülikooli majandust õppima suunduda. Tahtsin luua oma ettevõtte, ja selleks oli vaja majandusalaseid teadmisi.

Maria-Reene

Maria-Reene oma koduaias Sauel. Foto: Fred-Erik Kerner

Oled aastakümneid Sauel oma kodumajas nõustanud inimesi nii vaimsetes kui materiaalsetes küsimustes. Palun räägi mõni värvikas lugu.

Klassikaline on see, et inimestel on keerukad ärilised juhtumid, pankrot, vara võetakse ära, naised jätavad maha. Tihti ei näe nad siis enda ümber midagi muud peale kaose. Olen mitmeid suunanud looma siis järgmist ettevõtet. Kui meditsiin ütleb kellelegi, et te ei saa järglasi, võin kinnitada, et siin kõnnib ringi päris palju lapsi, kes on minu abiga eostatud, lõpuni kantud ja terved. Inimesed ei näe tihti, mis võimalused neil on, sest mõistus ja psüühika segavad vahele.

Milliseid vaimseid praktikaid teed igapäevaselt?

Kontrollin ja jälgin, kus mu meel on. Kas ma jooksin läbi oma emotsioonide tulevikku või olen siin ja praegu olevikus? Füüsiliselt olen loomulikult kogu aeg kohal.

Ma tean, et olen valgusolend. See, et ma olen Maria-Reene, on füüsiline pilt, et läbi selle toimuks vahetu energiavahetus ja inimesed näeksid, milline ma välja näen.

Palun too välja inimeste eluline liikumine, kus meil on kõigil ühtne teekond.

Me oleme oma reaalsuses ise ega tohi lasta ennast mõjutada mitte mingisugustel välismõjudel: emotsioonidel, teiste väärtushinnangutel, elulistel põhimõtetel. Peame looma endale alusvundamendi: ma teadvustan, et mina olen mina, ma ei lase endaga manipuleerida, ma ei muutu olukorras kehvemaks või paremaks, vaid olen täpselt nii nagu ma olen. Ma vaatlen maailma avatud silmadega ja tekitan iseendale läbi tegevuste rahulolu. See ongi see, kuhu me ju kõik tahame jõuda! Kui tunneme end rahulolevana, liigub meie energia vabalt. Vahetu suhtlejaga on nii tore vestelda, et unustad ka ajateguri. Teise inimesega, kelle energia on kokku surutud (ta oli kas natuke tige, kuri või pahane), aeg venib ja sealt tahaks ära põgeneda. Me kõik liigume sinna suunas, et oleme vahetud vahetajad, meie energiaväli on aktiivses ringluses ja vaim on arengus. Kõikidel – ka kokkupakitud energiaga inimestel – tahab vaim tööd saada; ta muutub kärsituks kui ta luua ei saa.

Millistes maailma punktides on praegu kõige rohkem vaimseid mentoreid, millistes kõige vähem?

Peaksime vaatlema, kus vaimsus on kõige vanem – need on vaimsed kultuurid. Teame, et hiinlastel ja jaapanlastel on oma osad, hindudel omad. Läänemaailmas on vaimsust kõige vähem, sest läänemaailm on fassaadiga väljapoole – primitiivse mõtlemise ja tõestamisvajadusega. Jumal ei loonud meid siia selleks, et peaksime tõestama, et tema on tõene, vaid selleks, et peaksime hakkama tegutsema ja avardama läbi loomenäljasuse oma energiat. Ja energia on avatud, pehme ja vahetu.

Milline on kunsti ja arhitektuuri roll tulevikus – valgusajastul?

Sellel on väga suur roll. Inimesed ootavad uusi segmentlahendusi, kuidas saaks vanu vorme segmenteerida uute vormidega, et tekiks uus elu. Praegu on igaüks valinud oma stiili ja käib seda rada. Inimesed ei ole veel piisavalt avardunud, et taibata, mida millega kokku panna. Kui toiduainetööstuses arendatakse välja erinevaid maitseelamusi, miks me ei võiks neid kunstis ja arhitektuuris luua? Järgneva 30 aasta jooksul hakkavad tekkima uued segmentlahendused. Põlvkonnal, kes lõpetavad 30 aasta pärast koolid, on täiesti teine ajukeemia. Nad on julged ja innovatiivseid; nad näevad, millega saab seoseid luua. Nad ei karda oma positsiooni pärast, nad ei pelga ühiskonna kriitikat, nad lihtsalt teevad. Ja tulemused on väga head.

Kas ajarännak tulevikust on võimalik? Kas meie keskel on olevusi, kes on pärit tulevikust?

Meie keskel ei ole olevusi, kes on pärit tulevikust – see on ulme! Meie keskel on valgusolendid ja olendid, kes on pärit siit ja praegu. Vahet pole, mis kujul nad kohal on: kas fantoomidena, konkreetselt eksisteerivate elusorganitena või hologrammidena.

Valgusolendid on need, kes tulid siia teistele valgust näitama. Valgus on intellektuaalsus, eetika, pühendumus ja armastus. Seoses sellega kaasnevad erinevad väärtused, mis loovad elu alusvundamendi.

Praegusel momendil tuleb nn valguslapsi. Tegelikult on nad jumalikust algest pärit inimolendid, kelle energia ei ole kokku pressitud, kelle infoväli ei ole koormatud karmaatiliste asjadega. Karma tähendab eelmiste elude kinnijäämisahelad, millesse inimene on emotsionaalselt kinni jäänud. Kui uued olendid peaksid neid korjama, hakkavad nad kohe ka lahendama. Enam ei jäeta selle reaalsuse algorütmidesse vanu asju. Sa jääd lihtsalt kinni ja saad selle eest kohe ka vastu näppe, nii et sa saad aru, et enam ei peaks kinni jääma.

Suguvõsa valik on meie viimase jalajälje järgi – see on hingetõmme, teadvuse seisund, emotsioon ja tunne, kui me siit ära läheme. Kui keegi ütleb, et siin oli nii raske ja keeruline, et ei taha siia enam tulla, tuleb ta raudselt veel raskemasse ja keerulisemasse olukorda. Kui inimene leiab, et see oli väga huvitav kogemus, mulle meeldis ja siin oli nii palju oma inimesi ümber, tuleb ta paljulapselisse perekonda – seal on palju rõõmu, inimesed toetavad ja aitavad üksteist

Praegu on avatud tajude ja meeltega inimesi rohkem, ei ole kokku pressitud energiat ja karmaatilist aspekti. Inimkond on praegu häälestatud eneseteadlikkusele. Kui me mingil hetkel tegelesime majanduse ja tehnika arenguga, uute innovatiivsete lahenduste leidmisega, iibe tõstmise, raskete haiguste ning sellega, et rahvas nälga ei jääks, tegeleme me praegu sisemise eneseteadlikkusega.

Nn indigolapsed hakkasid eneseteadlikkust tõstma. Tänasel päeval on nad umbes 27–33aastased. Kui vaadata, kes tegelevad veganluse, vaimsete praktikate ja joogaga, on neid selles vanusegrupis (25–35) kõige rohkem. Nende jaoks, kes nüüd tulid, on teatud asjad täiesti loomulikud ja nad ei loo endale lisastressi. Nad saavad aru, et vaimsus on olemas, et jooga on tore võimalus rikastada oma elu, või et täna olen taimetoitlane, aga paari päeva pärast söön tükikese kanaliha.

Aga võib juhtuda, et nende vanemad on hoopis teistsuguste arusaamadega maailmast.

Kahtlemata. Lapsed tõstavad läbi oma käitumise ka vanemate eneseteadlikkust. Viimase 10 aasta jooksul on minu töös väga palju selliseid juhtumeid, kus lapsed ja vanemad lähevad vaimsesse errorisse ja füüsilisse konflikti ning otsustavad mitte suhelda. Selle mittesuhtluse otsustavad lapsed, sest nad ei taha tegeleda raskete energiatega. Tänu sellele, et inimeste eneseteadlikkus suureneb, tajuvad nad enda ümber võnkumist paremini, sest kehad ju võnguvad ja ütlevad, et ma ei taha selle kehaga koos olla.

Kellel on viitsimist areneda ja kes tahab tõsiselt kogeda õnnelik olemist, see hakkab enda sees kaevama: milline on mu iseloom, millised on mu reageeringud, mida ma pelgan? Ta hakkab iseendaga psühholoogiliselt tegelema – kus mu päästikud on? Siis, kui ta hakkab tegelema, muutub energeetiline dünaamika ja on võimalik suhestuda hoopis uuel lainepikkusel.

Millist siin ja praegu harjutust soovitad Epifanio lugejale?

Esimene harjutus: pane silmad kinni, leia endale toas mõnus koht. (Inimene tunnetab ennast toas turvaliselt, tal on seal seinad-lagi-põrand. Vabas looduses võib-olla alguses ei tunneta ennast turvaliselt.) Mõtle: ma olen siin ja praegu, ma olen valgusolend. Ma austan iseennast ja oma loojat ja mina olen oma looja nägu. Mul on kõik olemas, mida ma eluks vajan ja ma olen tänulik nende hetkede eest, mida ma tulin siia õppima, kogema ja transformeerima.

Teine harjutus, et inimesed suudaksid olla keskendunud: pane teeküünal laua peale põlema ja vaatle seda nii, et pea läheb puhtaks. Mitte ühtegi mõtet ei teki, mitte ühtegi emotsiooni ega assotsiatsiooni. Inimene tunnetab, et ta ei lähe leegi sisse. Seda harjutust võib teha iga päev viis minutit. Hea on seda teha lõuna ajal (kl 12–14). Siis on inimese energia aktiivne ja ta ei ole veel väsinud.

Kolmas praktika on vaadelda kella tiksumist. Jälle pea puhtaks.

Enne uinumist võiks kasvõi kord nädalas olla pikali, käed-jalad avatud ja mõelda: ma koondan oma energia enda juurde kõikidel tasanditel, ma olen meeleliselt kohal endas ja ma annan oma teadvusele korralduse, et mu energia jaotuks selles füüsilises kehas võrdseteks osadeks. Seda on hea teha enne uinumist, sest siis on psüühika maha rahunenud ja alateadvus saab korralikult toimetada.

Jumalikust vaatenurgast vaadates: milline oli maailm aastal 1022, milline on maailm aastal 2022 ja milline saab olema maailm aastal 3022?

Täpselt selline nagu me loome. 1022. aastal oli palju müstikat, inimesed otsisid infot erinevatest märkidest. Oldi üllatunud paljude asjade üle, mis praegu on igapäevane. Inimeste tähelepanu sai eemale juhitud erinevate asjadega. 2022. aastal ei saa inimeste tähelepanu enam nii palju tavaliste argiste asjadega mõjutada. Nüüd mõjutatakse tähelepanu pandeemiate, sõdade, majanduskriisiga. Seksrevolutsioon ka enam ei toimi, kuna seda tarbekaupa on meil iga nurga peal. Inimesed jooksevad praegu kahte leeri. Ühed on oma vanades harjumustes ja kokku pakitud negatiivses energias kinni. Teised on oma sees saanud kätte optimismi. Nad ütlevad: ma usaldan iseennast, ma usaldan, et ma teadlikult loon endale parimat. Nemad hakkavad rohkem kuulama sisehäält ja vähem mentaalmüra enda ümber. Kas aastal 3022 üldse on selliseid eluvorme nagu praegu? Me kolime ümber parema eluasemega maailma, kuna see planeet tuleb jätta puhkepausile – nii nagu põllumees ei kasuta igal aastal põldu ühtede ja samade kultuuride jaoks.

Milline on pandeemia ja sõja roll ühiskonnas?

Pandeemia ja sõja roll on inimkonna puhastus. Pandeemia on inimkonna puhastuse kergem vorm. Ta ei lõhu infrastruktuuri. Sõda lõhub infrastruktuuri. Tänasel päeval ei võidelda sõjas territoriaalõiguste, vaid majandusõiguste pärast. Kõige kurvem, et läbi selle saavad süütud inimesed ka osa (ma ei kasutaks sõna “kannatada”) nendest egoistlikest mängudest.

“Viimasel ajal saab Eestimaal palju nalja, oleneb muidugi kohast, igalpool küll ei saa,” kirjutas suur poeet Jüri Üdi 1970ndatel. Millistes Eestimaa ja maailma punktides saab praegusel ajal kõige rohkem nalja?

Sinu kolm soovitust Epifanio lugejale?

  1. Võta ennast vastu nii nagu sa oled. Sa oled ehe, tõeline, õige. Ära mõtle selle peale, et ma pean veel midagi tegema, siis ma olen parem.
  2. Kõik see, mida sa teed, tee oma rõõmuks. Leia sealt oma nn “maasikas”, mis annab asjale head maitset.
  3. Teadvusta endale: kõik see, mida sa näed enda ümber, on sinu sisu. Kõik see, kuidas inimesed sinuga suhtlevad, on sinu sisemise dialoogi sosin. Kõik see, kuidas sul asjad õnnestuvad, tähendab, kuidas sa oled end häälestanud.

Nali on vaba energiaringlus. Seal, kus inimesed on energeetiliselt vabamad ja kus tuntakse rõõmu tehtust, on nalja. Üks hea naljakoht, mis on väga hästi arenema hakanud, on Petseri. Seal on inimesed suhteliselt vabad ja vahetud, kuna neil on väike ühtehoidev kogukond ning üksteise näol turvalisus ja tugi. Suurlinnades eriti palju nalja ei saa, sest inimesed on närvilised, valitseb ülerahvastatus, ruumi ei ole ja ollakse pinges. Seal sõidetakse reede õhtul maale: inimesed põgenevad teiste inimeste eest. See viitab asjaolule, et vaimses arengus on midagi väga nihkes, inimesed ei toeta üksteist.

August Künnapu
Epifanio toimetaja ja maalikunstnik

Intervjuud on keeleliselt kohendanud Krista Kiin