LENNUK
Ma muutusin lennukiks
mootorimürin peas ja
kanged harali tiivad
kuhu ma lendama pean
kuhu need tiivad mind viivad
mu lend üle päeva ja aja
mu lend üle elatand maja
kus elasin elusid
kuhu need tiivad mind viivad
ja inglid ja uned ja deemonid.
MA VAATAN
Ma vaatan
miski pole nii
kui näib
kell küll
kuulekalt
veel käib
ja näitab
mida?
Loob ise aega
mida pole
kui lohepikka
helmerida.
ÄRA KARDA
Ära karda –
maailm on armastus
su vaevatud tuppa
arm astus.
Ära karda –
maailm on
tasane, helde.
Küll unuma kipub,
kuid jäta
see meelde:
ei kedagi
midagi
teenima
pea.
MAATRIKS
Tajud keksivad
ja mõtted eksivad
plasmamassi sohu
kõik on üks
mulksuv tühi väli
kus kiire suunad
sinna tekib pilt ja heli
tekib ruum ja tiksuv aeg
sest otsustasid nii
kus pilgu pöörad
kinni jääd
siis nõndaviisi
kõik ka läeb.
MAASIKAVALU
Maasikad juba punastavad
lehtede vilus
loevad lehti
rohelisi
oma hääletus ilus
koondades endasse armu ja kirge,
millega lunastavad
kogu eelneva kurbuse, valu,
mis ilma peal tehti –
et tee oleks sirge.
On ärkaja virge ja imestav
ja maasikas rohu sees pimestav.
SININE VALGUS
Loori taga teine mõte
õrnalt õrnalt virvendab
Teine mõte, armu mõte
läbi udu kirvendab
Kuidas leiad oma raja
keset võõrast padrikut
oma raja, vaimu kaja
hundi jälje samblikus
Kus su tee või kus su kodu
tähesilmne inime
seal, kus mõte algab lõpeb
seal, kus valgus sinine.
ALGUSE VALGUS
Iga algus on raske
Iga valgus on raske
– just kanda.
Valgus võib olla valus –
küll kõige alus –
kui kantakse maske
Mul kerge olla laske
üks algaja palus,
õrna lainena
uhtuda randa.
AZZURRO
Ka Eestimaa taevasina
pigistab südant
tahaks lennukiga
sõita ÄRA
et mitte tunda
kustuva valguse
sära.
Meid pimedus liidab
mu unesid kiidab
– on avanend
sinine värav
ja vaibunud maailma kära.
VÕLUS JA VALUS
Võlus ja valus
Igatsust talud
Looja ent andiski kõik
Elu on ise imede ime
Nähtav valguse lõik
HÕBEPAJU
Ööks ja päevaks
jagunevad
hetked, kui nad
lagunevad
Ajatu on puhas teadvus
majatu on Tema poeg
rändab lendab hinge poeb
Kus ta voodi kus ta padi
kuhu panna pea
hõbepaju sülle
seal on hell ja hea
KAI KITS
on luuletaja ja tõlkija. Tema luule-valikuga saab tutvuda Loomingus nr 12/2021. Kai Kits on tõlkinud mh Don Miguel Ruizi “Neli kokkulepet” ja Osho teose “Vabadus, armastus, üksindus”. Teda huvitavad inimesed, energiad ja vaimne kasv. Usub, et inimkond on tõusuteel, kuigi see nii ei paista.
|