Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20 Epifanio 21      
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

Minu raamatukogu PÄRLID
Marja-Liisa Plats

Minu filmikogu PÄRLID
Tõnis Tootsen

Intervjuu prantsuse maalikunstniku Michel Castaignet’ga
August Künnapu

Intervjuu Ludmilla Siimuga
August Künnapu

Intervjuu briti maalikunstniku Rose Wylie’ga
Harry Pye

MINU SÕBER LEMBIT
Vilen Künnapu

intervjuu filmitegija Kersti Uiboga
Jürgen-Kristoffer Korstnik

ANNA KÕUHKNA MAALIMAAILM
Matilda Alliksaar

Kuidas minust sai kunstnik. KÕrgema liiga kunstnik.
Türi kunstinäituse aruande 2. osa.
Peeter Sauter

outsider-kunstnik Oleg Mitassovist
Andrei Ivanov

Epifanio Monarreze seinamaal Chicagos

MEESKOND

MINU SÕBER LEMBIT

Lembit Sarapuu

Lembit Sarapuu. Foto: Fred-Erik Kerner.

Geniaalne Eesti maalikunstnik Lembit Sarapuu sai 1. augustil 90-aastaseks. Kuidagi vaiksevõitu oli see sünnipäev. Võibolla oli kogu meedia aur läinud teiste suurmeeste juubelitele. Siit aga tekkiski mul mõte Lembitust lugu kirjutada. Meie sõprus sai alguse aastal 1978 kui olin just saabunud oma esimeselt Ameerika reisilt, mis korraldati Arhitektide Liidu poolt. Kandsin mingit Los Angelese lennujaama politseiniku mundrit ja võibolla seetõttu Lembit mind Kukus kõnetaski. Hakkasime vestlema ja vestlus kestis meil aastakümneid. Lembit on alati olnud vastuvoolu ujuja. Kergelt ümbritsevaga vastuolus olles on ta alati ergas, vaimukas ja õiglane. Kuku atmosfäär on neid omadusi lihvinud. Alati oli seal mõni purjus kirjanik või kriitik, kes igavuse peletamiseks klubikaaslastega tüli noris. Lembitu jätsid nad aga rahule – tema vaimukus, kiire pareerimisvõime ja sõjamehelik kavalus olid vastupandamatud omadused ja võtsid ründajatel sõnad suust. Naivisti renomee ja külahullu välimuse taga peitus Lembitu vaimne tarkus ja distsipliin, selle vastu lihtsalt puudusid relvad.

Aastakümnete vältel keerlesid meie jututeemad eelkõige maalikunsti ümber. Ja ka poliitika, vaimsus, Eesti elu, inimesed, ehitamine ja arhitektuur olid teemaks. Meid mõlemat huvitasid olemuslikud küsimused, suured teemad, suured kujundid. Me olime ealt ja välimuselt erinevad, kuid miski oli meis sarnane ja tekitas tõmmet.

Sarapuu arvustajad on teda naivistiks nimetanud. Ja mitte ainult teda. Meenub müüt Mozartist ja Salierist. Salieri, kes oli keskmiselt andekas, oli kade Mozarti peale ja püüdis teda mustata. Mozart – see suur laps ainult naeris Salieri ja ka kõige muu üle. See aga oli Salierile eriti valus. Maailm aga kubisebki salieridest ja nad on seljad kokku pannud, et seista vastu nendele vähestele mozartitele. Põhiliselt viimaseid ignoreeritakse ja vahel kuulutatakse ka mõni kobedam salieri mozartiks. Haruharva sõlmitakse mõne mozartiga tehing ja siis julgetakse ta varjust välja tuua. Sarapuu on samuti mozart. Ta on lapselik, andekas ja jonnakas. Ja tal on oma süsteem, kuidas ennast kaitsta salieride eest. Ega ta muidu üheksakümnene ei oleks.

Lembit Sarapuu. Arhitektid

Lembit Sarapuu. Arhitektid.
Õli lõuendil, 100 x 150 cm, 1995.

Olen aegade jooksul Sarapuust palju kirjutanud – esseesid, arvustusi, lühijutte. Tean tema lugusid peast, kuid ikka suudab ta üllatada. Helistangi talle ja kuulan uusi lugusid, üks fantastilisem kui teine. Leningradi sõjakoolis õppides käis Lembit tihti Ermitaažis. Seal uuris ta vararenessansi meistrite töid (Giotto, Fra Angelico), vaatas hispaanlasi (El Greco) ja nautis impressioniste. Seersandid teda ei sallinud, kindralitele ta aga meeldis. Kord varastas üks seersant Sarapuu saapaharja ja Lembit pandi puhastamata saabaste pärast kartsa. Hiljem andis Lembit vargale peksa ja sai harja tagasi. Ta hakkas harja hoidma oma padja all. Hüüdnimeks oli Lembitul "fašist" ja sõjakool meeldis talle väga. Nagu kogu sõjaasjandus ja distsipliin. Ka kunstis hindab ta korda ja selgust. Võibolla pärinebki kogu see omapärane struktuur, mis on ta piltides Leningradi sõjakoolist? Siiski, siiski – ka Lembitu ema maalis naivistlikus laadis ja ema vend Jaan Siirak oli samuti kunstnik ja ruumikujundaja. Ehitusmehest isa (kes osales näiteks Tallinna Linnavalitsuse hoone ja Kadrioru staadioni ehitamisel) joonistas samuti hästi. Sarapuule meeldis kord, kuid ka ekspressionism, eriti Vabbe. Ta ütles, et ka minu piltides on mingi vabbelik vabadus. 80ndatel suhtlesin palju Soome maalikunstnikega. Minu sõpradeks olid Carolus Enckell, Jorma Hautala, Jaakko Lintinen jt. Tegin kaastööd soome ajakirjadele, ka "Taidele". Enckell tutvustas mulle parasjagu moes olevat itaalia transavangardi ja saksa uusekspressioniste, samuti Wim Wendersit, Italo Calvinot jt. Carolus oli "Taide" autoimetaja ja peaideoloog. Minu kaudu aga jõudsid need teadmised Sarapuuni ja tema maalilaad muutus julgemaks. Just siis tekkisid need seapeaga mehed, kentaurid, türannosaurused ja hiiud. Soomlased tahtsid Sarapuu näitust Helsingisse ja see toimuski 1991. aastal Soome Maalikunstnike Liidu kaunis galeriis. Olin näituse kuraator ja soomlaste raha eest andsime välja ilusa kataloogi. Mäletan üht seika sellelt näituselt. Soomes oli mingi kevadpüha ja galeriid pandi mitmeks päevaks kinni ja valve alla. Keegi tahtis Sarapuu maali osta, kuid ametnik keeldus galeriid avamast. Vihane Sarapuu lubas tuua kirve ja galerii vitraaži purustada. Seepeale tehti uks lahti ja Lembit võttis oma kaubaks mineva maali.

Lembit Sarapuu. Ehituskunst ja tarbekunst

Lembit Sarapuu. Ehituskunst ja tarbekunst.
Õli lõuendil, 74 x 110 cm, 1986.

Vägev lugu oli ka maali "Kalevipoeg allilmas" kohta. Žürii oli maali kevadnäitusele lubanud, kuid näituse kujundaja Olev Subbi ei tahtnud seda. Teda häiris hiiu poolkõva fallos ja ta peitis maali kunstihoone saali pimedasse kamorkasse. Põldroosi ja Keskküla sekkumisel toodi pilt peiduurkast siiski välja. Ka Juske kaitses Sarapuud. Subbiga oli Lembitul alalõpmata mingeid tülisid.

Tegelikult elas Sarapuu oma piltidesse täiega sisse. Maalides "Kalevipoega allmaailmas" läks Lembit Vääna-Jõesuus metsakoopasse, ööbis selles, jõi ainult vett ja pani kuivanud kuuse põlema. Lembitule meeldib mütoloogia. Ta ütleb, et selles on olemise tõde. Kalevipojast, kes oli hiid, mitte inimene, tegi ta kolm pilti. Talle meeldivad ka nõiad. Lembit ütleb, et ka kunstnik on nõid, kes tuleb kehast välja ja lendab. Ja eriti meeldivad Sarapuule sõdurid. "Tuleb teha oma asja ja olla sõdur". 90selt teebki Lembit võimlemisharjutusi ja ujub iga päev meres. Lembitu hääl on ergas, naerune ja liikuv. Olen alati olnud tema lugudest lummatud. Kord kirjutasin terve rea lühijutte, mis olid kvintessents Lembitu lugudest, naljadest, visanditest ja minu visioonidest. Siinkohal toome ära mõned nendest.

Lembit Sarapuu. Kalevipoeg allmaailmas

Lembit Sarapuu. Kalevipoeg allmaailmas.
Õli lõuendil, 150.5 x 200.5 cm, 1988.

Lembit Sarapuu. Keskustelu esivanemaga

Lembit Sarapuu. Keskustelu esivanemaga.
Õli lõuendil, 81 x 100 cm, 1996.

Imik-Sarapuu

Sarapuu on imik. Ta on väikeses hällis pikali. Habe kammimata, sinised silmad vaatamas punkti laes. Hele kaabu on kukkunud põrandale. Imik-Sarapuul on peas punane barett. Ta suleb ühe silma, kuid seda tugevamini puurib teine lage. Sarapuu ronib hällist välja ja roomab ukseni. Ukse taga on Apollo kipskuju ja imik ehmub. Ta püüab ust sulgeda, kuid Apollo trügib muudkui sisse. Sarapuu röögatab, hüppab püsti ja paneb jooksu, kuju järel. Tiirutavad tükk aega ümber voodi, siis kuju tasapisi kaob. Sarapuu ronib aknale ja seisab seal kui kuju. Ta näeb suuri maju, puud, trafoputkat, liivakasti, hiigelsuurt mäge, Brasiiliat, Saturni, üht naist. Naine on alasti. Ta tuleb kaevult, hoides kannu veega pea kohal. Sarapuu haarab luti ja hakkab seda hoogsalt imema. Saabuvad fantoomid, kindralid, ja gnoomid. Sarapuu haarab kirve ja purustab hälli kümneks tükiks. Ta võtab seljakoti, paneb sinna granaadid, automaatpüstoli, ordenid, raudristid, õlgkübara, raamatu, surnud kassi, tüki leiba ja lahkub. Ta astub lifti ja sõidab katusele. Seal ootab ees helikopter ja selle juht avab viisakalt ukse. Algab teekond järgnevasse aega.

Sotsiaalsed aspektid

Sarapuu on kohutavalt rikas. Tal on lugematu hulk mõisaid, kohviistandusi, laevu, rakette, teemandikaevandusi, võidusõiduhobuseid, koeri, autosid, jahte, lennukeid, kulda, toole ja laudu. Eriti palju on tal aga tühje pudeleid. Asjaolu, et Sarapuu on majanduslikult hästi kindlustatud, on hea, see annab talle võimaluse muretult maalida, raamatuid lugeda või lihtsalt sooritada pikki tervistavaid jalutuskäike (metsades, rabades, agulihoovides, vanalinnas, Vääna rannas, Mustamäel ja Õismäel).

Lembit Sarapuu

Lembit Sarapuu Vääna-Jõesuu rannas. 03/10/20.
Foto: Fred-Erik Kerner.

Sarapuu ja ideed

Sarapuul on palju ideid. Nad on justkui valmiskujundid, mis on pärit igavesest ajast ja jäävad kestma igaveseks. Sarapuu pea on nagu Platoni koobas, kus ideed ja nende varjud tantsu löövad. Sarapuu teeb ideedest skitse ja maalib need siis suurtele lõuenditele. Ja kui inimesed tulevad pilte vaatama, siis tekib tunne, et nad on neid kuskil varem juba näinud. Kuid keegi ei suuda meenutada miks, millal ja kuidas. Pilt justkui maaliks ennast ise valmis, tõde selles muutub tõesemaks kui reaalsus.

VILEN KÜNNAPU
Arhitekt ja kunstnik 
instagram.com/vilenkunnapu 
vilenkunnapu.pri.ee