Joose Keskitalo. Fotod: Jaan Tootsen

Joose Keskitalo on ilmselt mõnedele üsna tuntud muusik, aga püüan teda paari sõnaga tutvustada. Olen kohtunud temaga mitmel korral ja iga kord jätab ta mulje, et on kuidagi eriline. Nagu askeet, paastuv poeet, kes teadlikult on valinud loojutustamise, lauludega lohutamise. Ta ise ütles, et kasvas üles Inglismaal ja isaga tööle sõites kuulas sageli autos Bob Dylani plaati “John Wesley Harding” Kuulasin seda plaati ja “As I went out one morning” on minu jaoks kõige lahedam lugu. Aga Joose ise kasutab nii mõnigi kord Dylani käekirja, et on suupill ja kidra kahekesi, aga see on siiski puhas Joose, mitte kopeeritud, püüdlus kedagi järgi aimata. Sellegipoolest ei ole ugri Dylan kistud paralleel, vaid tähistab minu jaoks palju sügavamat, põhjamaisest kurbusest ja hallist taevast läbikumavat valgust. Midagi mis ei tule lihtsalt kaevu põhjast, vaid puurkaevu põhjast. Väga sügavalt südamest. Isegi sügavamalt kui Dylani kaev. Päriselu, müütilisus, kõik ajad, usud ja igavikud nii selgelt segamini ja seda nii sünges kastmes, et sellest kõigest tekib selline lahe lohutuse ja kerguse tunne.

Ükskord imestas mu muusikust sõber, et kuidas Joose sellise orkestri on kokku saanud, et seaded kuuldud plaadil on ikka väga head ja samas kallis lõbu ka, nii palju pille on kuulda. Siis ma muidugi väitsin vastu, et need on tema sõbrad, kes on tulnud koos plaadile musitseerima, mitte palgatööle. Aga isegi võhiku kõrv kuuleb tema lugudes muusikute poolt häid puänte, rütmivahetusi, huumorit ja stiili. Joose ütles, et Inglismaalt Soome tagasi tulles õppis ta soome keelt uuesti rääkima, ja see on tema keelest teinud teistsuguse. Igal juhul on tema keel müstiline, poeetiline, samas äärmiselt kaasaegne. Iidne ja uus korraga. Ta õppis Soomes usuteadust ja siis ülikooli ajal hakkas bändi tegema. Ja tõuke andis praegu Tallinnas elav fotograaf Jyri Pitkänen, tänu kellele ta üldse hakkas bändi tegema. Joose kuulis kuidas Jyri laulis kidraga ja hakkas ise ka tegema. Elurajad on kummalised, sest üle pika aja kohtusid Jyri ja Joose “kogemata” Tallinna laeval. Viimati ütles Joose, et ta püüab intervjuudes iga kord ise juttu rääkida, nii et selle jutu siin võib Joose ka vabalt ümber lükata. Aga noh, loodame, et midagi ikka paika peab. Ja miski ei kõnele paremini Joosest kui tema muusika ja laulusõnad. Siin üks vabatõlkes ja guugl-tõlkes lugu plaadilt “Vyöta kupeesi ja tule”. Antud laulu sõnad on Joose laulude pikas reas muidugi väga leebe lüürikaga, kuid siiski sügiseselt stiilsed.

ANDRI LUUP
on näitekirjanik, lavastaja ja näitleja, kellel oma seos Soomega.
Teinud muuhulgas mängufilmi “Kinnunen”.

RAKKAUS TUO MUUKALAINEN

Rakkaus tuo muukalainen
astuu huoneeseesi
ja mietit, olit nähnyt hänet aiemmin
eri kasvot, eri sydän, sama mieli
hän tulee sisälle kutsumatta, mutta kutsuit häntä aiemmin
ja sinä kysyt rakkauden syytä, mutta hän pyytää vain
seurauksia

Rakkaus tuo muukalainen
hänellä on harmaa talvitakki yllä
ja sinä sanot, ettei sinua enää pelottakaan
silla tahdot, että hän olisi varma
hän sanoo yöpyvänsä jossain hotellissa, jossa olis ollut tilaa
sinullekin
mutta tämä on vielä vasta alkua
siihen vuoteeseen mahtuu vielä monta

Rakkaus tuo muukalainen
istuu vuoteesi reunalla
hän on huutolainen
menee seuravaan taloon, jos ei majatalossa olekaan tilaa
mut hän on kuumeinen nyt ja olet iloinen siitä
ekhä hän viipy vielä muutaman päivän
ja jos hyvin käy ja pidät hänestä hyvän huolen
hän viipyy vielä kokonaisen vuoden

Rakkaus tuo muukalainen
aikoo nyt lähteä pois
laskeutuu portaita alas
mene sinäkin! polvillesi nyt, niin kuin jo olisit
ja kun hän on jo sulkenut oven
sinä vasta löydät oikeat sanat
ja ne tulevivat suustasi niin kuin niiden olisi pitänyt jo paljon
aiemmin

tullaanko tutuiksi vai vieraammiksi,
rakastajiksi vai vihollisiksi?
päätä, päätä, päätä, päätä...