Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16                
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

RAAMATUKOGU KUI ELUKAASLANE
Peeter Sauter

PAAR SÕNA SINDY ILVESE DIGIGRAAFIKAST

VÄLJAD JA VÕIMALUSED
Mait Vaik

ÜHE KUNSTNIKU PORTREE: JUKA KÄÄRMANN
Mehis Heinsaar

INTERVJUU JÜRGEN-KRISTOFFER KORSTNIKUGA
August Künnapu

KUNSTI VABANEMINE EELARVAMUSTE AHELATEST
Vilen Künnapu

KALJO SIMSONI ELUST JA LOOMINGUST
Helen Kooviste

ELAV ARHITEKTUUR
Ahti Sepsivart

VARJUJÄETUTE POOLEL
Elo Viiding

UGRI DYLAN
Andri Luup

VARJATA HEAD EI SAA. VÄLJAVÕTTEID EESTI MARGINAALSEST LEVIMUUSIKAST 1970.-80. AASTATEL
Martin Jõela

KOHVIK, "TÕENDEID OLEMASOLUST"
Nato Lumi

MEESKOND

ELAV ARHITEKTUUR

Pühamu

Pühamu

Selleks, et olla elus, ei pea inimene mitte midagi uskuma, elulisus ei sõltu uskumisest. Tajun, et kõik on alati seotud mingisuguse varjatud kõrgema jõuga, kes on alati minuga ja kellest või millest ei saa ma iial eralduda, olen selles ja on ise samaaegselt see jõud. Maailm meie ümber on imetlusväärne. Näen, et ainult läbi sisemise headuse ja hoolivuse võime selle muuta kõigile paradiisiks nagu see võib-olla kunagi oli. Ma polnud varem taibanud, mis on kirikud, templid või religioon ja milleks seda kõike vaja on. Need nähtused on mu ümber olnud, ilma et nendesse süüvinud oleksin või suuremat huvi tundnud. Ühel hetkel hakkasid mind tõmbama pühad paigad. Need paiknevad vabas looduses kui ka inimese poolt konstrueeritud ruumides. Mida inimesed sellistes paikades tegelikult teevad on minu jaoks alati müsteerium olnud. Ometigi on need kohad eri rahvaste traditsioonide ja kultuuri tuumaks. Olen uurinud templeid, kirikuid ja muid püha arhitektuuri objekte ja jõudnud arhitektuurse vormi taga paiknevate sügavamate protsesside ja väärtuste juurde, mis on muutnud ja kujundanud minu varasemat arusaama arhitektuuri olemusest ja maailmast totaalselt.

Kontakt

Kontakt

Jõud

Jõud

Tänapäeva hedonistlikus ühiskonnas on muutunud arhitektuuri esialgne eesmärk. Arhitektuur teenib tihti võimul olijate egoistlikke vajadusi, mille käigus hävitatakse või kahjustatakse terveid ökösüsteeme ja planeeti. Mõistagi täidab arhitektuur siiani inimese primaarset funktsiooni – kaitsta inimese füüsilist keha välise maailma eest. Iidsematel aegadel võib-olla polnud sedagi vaja, vaid leiti varjupaik loodusest.

Mu soov on vaadelda arhitektuuri kui midagi, mis ei ole esikohal, mis ei dikteeri inimeste elu, vaid midagi palju õrnemat ja alandlikumat, mis ise allub millelegi võimsamale ja suuremale kui füüsiline reaalsus. Soov on vaadelda arhitektuuri kui vahendit, mis teenib erinevates kultuurides kõrgemat eesmärki ning mis on millegi suure ja sügava teener, vahendaja ja abiline siin maa peal. Arhitektuur teenib inimest, proovides leevendada tema igatsust meelerahu, stabiilsuse, armastuse ja õndsuse järele, mida ta kas teadlikult või alateadlikult alati otsinud on. Sellise arhitektuuri juured kanduvad väga iidsetesse aegadesse, mille tegelik eesmärk jääb siiani müsteeriumiks. Püha arhitektuuri objektid on kirik, tempel, katedraal, kabel, stuupa, püramiid, shinto, mošee või isegi kodu, kivirahn. Olgugi, et nende vorm, tekkelugu, asukoht ja materjal on erinevad on nende eesmärk kõigil üks – vahendada inimesele kõrgemat jõudu. Paiku, kus selline essents on, võib nimetada pühaks. Peab olema mingisugune eriline põhjus, et mõni paik saaks sellise tiitli. Selles paigas elab keegi veel, kes on silmale nähtamatu, keda võib nimetada näiteks loodusjõuks, energiaks, väeks, jumalaks, jumalannaks. See jõud muudabki arhitektuuri pühaks ja annab sellele erilise kvaliteedi, paneb selle elama. Inimene, kes pühas paigas viibib võib saada puudutuse selle jõu poolt. Füüsiline vorm ei genereeri energiat, mida inimene kogeb kui jumalikku, see energia pidi juba enne olemas olema. Ürgne jõud, mis eksisteeris juba enne inimkonda, arhitektuuri ja võib-olla isegi päikesesüsteeme. Inimeste kogemused võivad nendest paikades olla väga erinevad. See ei pea olema midagi suurt. Mõni võib kogeda kergendust, rahu või headust, mõnel võib tekkida mõttepaus, vaikus või vastupidi pea läheb sassi või kerkib negatiivne mälestus. Samas võib olla kogemusi, kus tajutakse soojust või liikumisi keha eri piirkondades, mõnel võib nutt peale tulla ja tekkida härdus. Kogemus on alati. Isegi see, et ei ole kogemust, on kogemus. Milline see antud paigas on sõltub igaühe isiklikust teadvuseseisundist.

Üle maailma on teada paigad, mis on tuhandeid või kümneid tuhandeid aastaid vanad, mida siiani külastavad miljonid inimesed aastas. Paljud selle pärast, et lihtsalt näha huvitavat objekti või et sõber soovitas, mõni seetõttu, et saada kontakti selle jõuga, saada lunastust, vabanemist, lahendust probleemidele, edastada palveid, saada õpetust. Läbi aegade on pühad paigad kandnud ka õpetamise eesmärki. Templid ja kirikud, mis on kaetud erinevate skulptuuride, maalingute ja nikerdistega, pole sellised lihtsalt ilu pärast. Igal sümbolil ja objektil on oma tähendus, mille läbi anti edasi eluväärtusi, seaduspärasusi looduses, õpetust sellest, mida järgida ja mida vältida, mis toob häid muutusi, mis mitte. Paljud sellised õpetused on tänapäeval kujunenud usuks ja on kaotanud algsed tähendused või on niivõrd moondunud, et inimesed ei saa nendest enam aru ja ei saa neid kasutada. Arhitektuurne objekt on sümbol, mis tähistab selle taga olevat, mis ei sõltu füüsilisest reaalsusest ja ei ole mõjutatud selles dimensioonis toimuvast, vaid läbistab seda. Püha paik ehk pühamu pakub inimesele ruumi, kuhu tulla, et keskenduda ihaldusväärsele kontaktile jumaliku, ebamaisega.

Dimensioonid

Dimensioonid

Olen kuulnud lugu, et kunagi oskasid inimesed jumalaga otse rääkida. Nad küsisid palju küsimusi kõigest ja said ka vastuseid. Lõpuks oli neil nii palju vastuseid, et unustasid ära, kuidas jumalaga otse rääkida. See võib olla põhjus, miks me jandime religiooni, kirikute ja templite ehitamisega, kristallide, pühade tekstide lugemisega ja kõige muuga, mis meie elus on. Oleme langenud unustusse iseendast. Selline unustus on nii piinav, et otsime sellele lahendust kogu elu, samaaegselt luues ja purustades, pettudes ja väsides. Inimene pöördub looduse, inglite, mõnuainete, tervisliku toitumise, sotsiaalmeedia, treeningu, raamatute või kes teab mille poole, et seda igatsust leevendada. Ja lõppu sellele ei paista tulevat.

Pühad paigad on ülesehitatud tsentraalselt. Pühamus asub keskpunkt, mille ümber on kõik muu. See väljendab inimese elu, kes tiirleb ümber keskpunkti. See on iidne sümbol, mis kajastab inimese elueesmärki. Jõuda tsentrisse, jõuda tagasi koju. Püha arhitektuur väljendab inimese püüdlust sisemise täiuslikkuse poole. Inimene näeb, et väline maailm on muutuv ja tema tahtele allumatu. Läbi alistumise hakatakse otsima sügavamat tõde enda sees. Arhitektuuri roll seejuures on oluline, kuna pakub inimesele tuge. Püha arhitektuur on teatud mõttes abivahend, mis õpetab inimest läbi sümbolite, väljendades nähtusi, mida inimene võib ise kogeda ja milleni jõuda. Kristlaste kirikud pole lihtsalt niisama kõrgete lagede ja taeva poole pürgivate tornidega. See kõik väljendab seisundit, kuhu inimene ise jõuda võib. Sarnaseid sümboleid leiab üle maailma.

Iidsetes kultuurides ehitati massiivsed templid loodusjõududega suhtlemiseks, see ei tähenda, et need jõud polnud kättesaadavad mujal maailmas, teiste viisidega. Eestis olid selleks kivid, hiied, allikad, kus suheldi ja võib-olla tänapäevani suheldakse jumalatega ehk loodusjõududega. Seal palutakse parema käekäigu, tervise, hea õnne eest. Eestis loodi samuti kujukesi, mida rituaalselt kasutati, et tuua talurahvale näiteks karjaõnne, küllust või muid hüvesid. Eesti arhitektuuri traditsioon on võrreldes teiste vanade kultuuridega kohati erinev. Usuti, et loodus on püha ja seda peab hoidma puutumatuna. See uskumus võib olla põhjuseks miks ei arendatud välja kõrgtehnoloogilisi templeid või kirikuid. Arhitektuuri roll kultuuri säilimise puhul on oluline, kuna sellega seotud sümboolsed märgid kestavad ajas ning on meeldetuletuseks iidsest tarkusest ja õpetusest järgmistele põlvkondadele.

Arhitektuuri sügavam eesmärk on moodustada keskkond, mis toetab indiviidi teekonda. Selleks võib olla religioon, jooga või mõni muu kõrgema eesmärgiga seotud tegevustik. Arhitektuuri vorm sõltub teatud kultuuri kommetest ja maailmavaatest.

Ahti Sepisvart

Foto: Piret Pakler

Lisaks on kirik, tempel, mošee või muu püha rajatis inimese jaoks abivahend ja portaal. See on paik, mille toel saab inimene pöörduda kõrgema poole, et abi paluda oma isiklike probleemide lahendamiseks või mõnele elulisele küsimusele vastuse saamiseks. Arhitektuur ise omab sümboolset rolli ja on argise elu osa. Pühade paikade loomine on seotud iidsete teadmistega kosmosest, inimese enerigakeskustest, astroloogiast. Kutsudes sinna väe pannaksegi arhitektuur elama.

AHTI SEPSIVART
arhitekt ja kunstnik
Joonistused: Ahti Sepsivart,
2016 – 2018