Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU FILMIKOGU
Indrek Kasela

MINU RAAMATUKOGU
Janari Lage

NÄHTAMATU RUUMI PUUDUTUS
Saale Kareda

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MIS MIND PUUDUTAB KUNSTIS TEGIJA JA VAATAJANA
Eve Apro

KRISTI VÄRVIMAJA
Kristi Kongi

BARCELONA TORN
Silver Soe, Vilen Künnapu

KUUSTEIST VAIKUSE AASTAT
Mehis Heinsaar

KIRJANDUSEST JA POPMUUSIKAST
Lauri Leis

KUNINGAD JA ÜLDSE
Artur Givargizov

KELLE VIGA? OMA VIGA. KAHJU.
Nato Lumi

MEESKOND

KIRJANDUSEST JA POPMUUSIKAST

Viimastel aastatel Eestis kanda kinnitanud elulookirjanduse buum on muuhulgas sünnitanud rokkbändide käekäiku käsitlevaid teoseid (Ruja, Fix, Pantokraator) ja rokkarite autobiograafiaid. Mihkel Raua "Musta pori näkku" tuules on oma värvikast eluteest pajatanud raamatulehekülgedel Peeter Volkonski, Onu Bella ja Allan Vainola. Kindlasti täieneb nimekiri tulevikus veelgi. Selle taustal on huvitav põgusalt vaadelda popmuusika ja -muusikute seoseid kirjandusega (ja vastupidi) veidi laiemas plaanis.

Tänapäeval leidub suhteliselt vähe noorte või noorepoolsete kirjutavate autorite teoseid, mis ei sisaldaks viiteid popmuusikale. Nick Hornby menuromaan "High Fidelity" (e.k. "Elu edetabelid", Varrak, 2001, tlk. Triin Tael), mille peategelane töötab plaadipoes, suuresti neist koosnebki. Bret Easton Ellise romaani "American Psycho" (e.k. "Ameerika psühhopaat", Varrak, 2002, tlk. Teet Martin) kiremõrvarist peategelane armastab kuulata 1980. aastate steriilset poppi. Silvia Urgase lühijutus "Lugu Koit Toomest, millel pole Koit Toomega vähimatki pistmist" ("Värske rõhk" 1/2011) kingib tüdruk poisile Led Zeppelini neljanda albumi ja saab vastukingituseks Koit Toome esimese kasseti.

Paljudes teostes esinevad kangelaste või antikangelastena teiste tegelaste seas popmuusikud. Üks selline raamat on romaan "Hetk", mille autor Jan Kaus on ka ise osalenud popansamblite tegevuses. Teose üht naistegelast kummitab laul ansambli Fleetwood Mac repertuaarist. Piret Bristoli romaani "Sõud" kangelanna igapäevaelu saadab Mike Oldfieldi album "Tubular Bells". Läbiva muusikalise motiivi esilekerkimist kasutas oma loomingus juba Marcel Proust, kelle "Swanni armastuses" tõuseb nimitegelase teadvusse üha uuesti teatud klaveripala.

Kirjandusteostes mainitud poplood annavad aimu parajasti moes olnud muusikavooludest. Mati Undi teatriromaanis "Via regia" püherdab üks tegelane ekstaatiliselt põrandal, taustaks Black Sabbathi "Children Of The Grave", Kaur Kenderi romaani "Ebanormaalne" New Yorgis vegeteeriv minategelane viitab pidevalt oma iidolile räppar Tupac Shakurile.

Tavapäraselt kerglaseks peetava pop- ja rokkmuusika lähiajaloos võib lugematute artistide näitel tuvastada intellektuaalseid pürgimusi ja viiteid kirjandusteostele ning nende autoreile. Eriti märgatavaks sai see tendents seitsmekümnendate teise poole pungiplahvatusele vahetult järgnenud peenekoelisema post-pungi laine esindajate seas. Peamiselt pöörduti 20. sajandi modernistliku kirjanduse poole. Gang of Four oli inspireeritud Bertolt Brechtist ja paljud lüürikud (näiteks Joy Divisioni Ian Curtis) omandasid ideid radikaalseilt science fiction-kirjanduse loojatelt, nagu William S. Burroughs, J.G. Ballard ja Philip K. Dick. Mitmeid post-punkgruppe inspireeris Anthony Burgessi romaan "A Clockwork Orange" (e.k. "Kellavärgiga apelsin", Varrak, 2001, tlk. Udo Uibo), mille tegevus toimub lähituleviku Britannias.

Mõned otsivad vaimud kombineerisid nutikalt oma pseudonüümid mässuliste luuleklassikute nimede järgi, nagu Tom Verlaine New Yorgi grupist Television või briti pungi suurkujud Penny Rimbaud (The Crass) ja Pete Shelley (Buzzcocks). Poliitikuna tuntud Tarmo Kruusimäe valis 1980. aastate keskpaigas ansambli ABS vokalistina endale esinejanime Juhan Tiik (Heino Kiige erootilise värvinguga romaani "Mind armastab jaapanlanna" peategelase järgi).

Albert Camus' jutustuse pealkiri sai nimeks ansamblile The Fall (e.k. "Langus", vt. "Sisyphose müüt", Eesti Raamat, 1989, tlk. Ott Ojamaa) ning sama autori teose "Võõras" motiividel lõi The Cure pala "Killing An Arab", mis põhjustas neile suunatud alusetuid süüdistusi rassismis. The Falli aukartust äratava pikkusega diskograafias leidub album "Bend Sinister" ning sellel pala "Doktor Faustus", pealkirjade algallikateks Vladimir Nabokovi ja Thomas Manni samanimelised romaanid. Nick Cave'i soolokarjääri eelne grupp kandis Harold Pinteri näidendi järgi nime The Birthday Party (e.k. "Sünnipäevapidu", LR, 1970/2, tlk. Joel Sang) ning veel üks post-pungi supergrupp Pere Ubu laenas nime Alfred Jarry näidendi Ubu Roi peategelaselt (e.k. "Kuningas Ubu", Vikerkaar, 1998/1-2, tlk. Marike Tammet). Post-pungi eelkäijaid, 1960. aastate lõpul ja järgnenud kümnendi alguses tegutsenud The Doors võttis endale nime Aldous Huxley essee "The Doors of Perception" järgi (e.k. "Taju uksed", Vikerkaar, 1991/10, tlk. A. Viires). Sama ajastu teise olulise grupi The Velvet Underground tuntumaid palasid "Venus In Furs" vihjab Leopold Von Sacher-Masochi samanimelisele teosele (e.k. "Veenus karusnahas", Tuum, 1995, tlk. Aadu Hurt). Hipinoorsoo ühe lemmikansambli Steppenwolf nimi lähtus aga, teadagi, Hermann Hesse romaanist (e.k. "Stepihunt", Perioodika, 1973, Kupar, 1993, Tänapäev, 2002, tlk. Mati Sirkel).

Ansamblite Kafkas ja Josef K nimed kõnelevad enda eest ise. Moskva raadiojaamas Eho on kriitik Artjom Troitskil muusikaline autorisaade FM Dostojevski (kuulatav ka internetis). Romaanist "Idioot" pärineva paljutsiteeritud repliigi "ilu päästab maailma" järgi sai Röövel Ööbiku 1989. aastal ilmunud esikkassett pealkirjaks "Ilu", samast teosest vaimustunud The Beatles kirjutas omal ajal aga pala "Fool On The Hill". Dostojevski nime kannab üks industriaalpopi pioneeride Einstürzende Neubauten lugu. Bändi meeldejääv koopajoonise-kriipsujukut kujutav logo on leidnud mainimist mitmes ilukirjandusteoses. Neubauteni müramuusikast leiab hingelist tuge Tallinna kirjaniku Andrei Ivanovi jutustuse "Tuhk" (Loomingu Raamatukogu, 2010/7-8, tlk. Ilona Martson) minategelane oma üksildases Kopenhaageni-elus. Eduard Vilde teosed "Külmale maale" ja "Tabamata ime" on andnud nime J.M.K.E. ja Luarvik Luarviku albumitele. Mihkel Muti palju kõneainet pakkunud romaani "Hiired tuules" järgi nimetati aga ansambli Dagö üks albumeist. Sellist kirjanduslikku-muusikalist klaaspärlimängu võiks veel pikalt jätkata.

Mitte ainult popmuusikud ei pürgi kirjameesteks, võib täheldada ka vastupidiseid püüdlusi. Kanada uhkus Leonard Cohen oli juba enne 1960. aastate teisel poolel alanud lauljakarjääri leidnud tunnustust luuletaja ja kirjanikuna.

oomerootslasest romaanikirjanik, Soomes müüdumaid autoreid (kuid Rootsis peaaegu täiesti tähelepanuta jäänud) Kjell Westö tunnistas kohtumisel Tallinna lugejatega, et romaanide kirjutamise asemel meeldiks talle hoopis rohkem esineda rokkansambli kitarristina! Venemaal väga menukas ja Eestiski tunnustatud kirjanik Jevgeni Griškovets retsiteerib enda loodud lembetekste magusakõlalise popansambli Bigudi saatel. Tutvuda tasub aastail 2009−2011 salvestatud plaadiga "Eesti keel nagu nuga", alapealkirjaga "Luule lõikub džässiga", millel on jäädvustatud siinse luulerahva lüürikat autorite endi esituses Eepilise Eesti Orkestri suurepärase instrumentaalsaatega. Head kuulamist!

Lauri Leis
on muusik, tõlkija ja raadiosaate "Punkpolitsei" juht R2-s.