Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU RAAMATURIIUL
Ahto Külvet

MINU PLAADIKOGU
Kärt Ojavee

KOLM EESTIVENE KIRJANIKKU
Ilona Martson

ANDREI IVANOV
Painaja

P. I. FILIMONOV
Valik luulet

NIKOLAI KARAJEV
Valik luulet

MONOLOOGID. ETENDUSE AJAL LAVA TAGA ESITAMISEKS.
Nato Lumi

NIKOLAI POLISSKI MAAMÄRGID
Vilen Künnapu

VENE VAIMU ERIPÄRA
Vilen Künnapu

ZEN AIAD ALGAJATELE!
Tomomi Hayashi

AABEL VIKERPUU, ÕNNELIK SURIJA
Mehis Heinsaar

PINGE MEREVAIGUS
Yuri Avvakumov

MEESKOND

Zen aiad algajatele!

Traditsiooniliselt on zen aiad loodud zeni preestrite poolt. Üks elav meister ja zeni preester, Shunmyo Masuno, on oma intervjuus öelnud:

Zen, mis algselt tuli Hiinast, oli elu­filosoofia – see oli vormitu ja vaimne kontseptsioon. Jaapanis seevastu hakkasid inimesed looma meetodeid, et näha oma progressi zenis – oli tušijoonistus, hiina ilukiri ja kolmemõõtmeliste aedade loomine. Nii et teisisõnu, aedade kujundamine oli osa zen treeningust. Nii sündis ka unikaalne Karesansui (kuivmaastiku) aed, milles mäe ja jõe kosmoloogia on esindatud kivide ja liivaga, mitte veega.1

Karesansui aed Ryoan-ji templis

   

Ryoan-ji kivide aed

Üha suurenev huvi zeni vastu Jaapanis ja sealsete väliskülaliste seas toob paljusid inimesi vaatama üle 500 aasta vanust Ryoan-ji templit, kus asub kuulus Karesansui stiilis kivide aed. Aed ise on 30x10 meetrise plaaniga. Seal puid ei ole, ainult 15 kivi, mis on paigutatud hajusalt valge kruusa peale, mida iga päev rehitsetakse. Miks see 15. sajandist pärit kiviaed ikka veel külalisi ligi tõmbab?

See aed hõlmab üht olulist aspekti zen aedade juures. Tavaliselt küsivad inimesed: mitu kivi siin on? ja mitu korda meie nägemine meid petab? Seda seetõttu, et kivid on aeda asetatud nii, et ükskõik mis kohast paistab nagu oleks neid ainult 14. Kõiki korraga näha pole võimalik, ainult läbi meditatsiooni. Selleks on vajalik süvendada oma tajumisvõimet, puhastada oma meel ja jätta igapäevased mõtted kõrvale.

Karesansui aed on äärmiselt abstraktne; see esindab maastikku või "meelestikku", milles on oluline mõista selle looja kavatsust. Ja mitte ainult mõista kavatsust, vaid kujutleda ka selle zeni preestri meeleseisundit, kes iga päev kivikesi rehitseb ja neist veelainete väreluse laadseid mustreid loob. Zeni preestrid praktiseerivad rehitsemist keskendumise parandamiseks. Täiuslike joonte saavutamine polegi nii lihtne; reha jookseb mööda piirete ja kivikeste endi poolt loodud mustreid. Sellest hoolimata pole need mustrid staatilised. Erinevate kujundite joonistamine on loov ja inspireeriv väljakutse. Tavapäraselt on erinevad objektid, enamasti kivid, kasutusel sümboolselt mägede, saarte, paadikeste ja isegi inimeste kujutamiseks.

Karesansui aedu on hea vaadelda ühelt kindlalt kohalt istuvas asendis.

Zen aedade kosmoloogia

Zen-budismi rõhuasetus on sellel, mida sõnades väljendada ei saa. Tühjad kohad zen aedades stimuleerivad vaatleja kujutlusvõimet. Mingis mõttes on need kohad vabaks jäetud just selleks, et vaatlejad saaksid luua oma maastiku.

Ühes väikeses aias Ryogen-in'is Daitoku-ji­ templis, mille nimi on To Teki Ko, mis tähendab Ida Vee Tilga Pott, on Kyoto selgitanud põhjuse ja tagajärje seadust ja puhta südame tõelist väärtust. "Isegi veepiisad suudavad luua ookeani; tolmuosakesed mäe." Meie tähtsusetud tegevused saavad suurte tagajärgede põhjusteks. See katuseta aed on täielikult ümbritsetud verandadest ja kõrgendatud ääristest, mis võimaldab vihma­veel nii öelda potti tilkuda. Võib olla on siin viide ka Buddha sõnadele: "Tilk tilga järel täitub pott. Samamoodi kogub tark mees vähehaaval endasse head."

Võrreldes Jaapani aedu Hiina ja Inglise omadega, arutleb Katsura Nishi, et "Hiina aiad esindavad jumalate maailma sama taoismi kosmoloogia kohaselt nagu Jaapani omadki, aga maastikupilti võiks seal nimetada "müstilise maastiku aiaks" kuna seal on kasutatud erilisi, unikaalseid ja salapäraseid kive. Inglise aed võib olla "reaalse maastiku aed", mis on loodud looduses esineva ilu baasil. Jaapani aed seevastu aga ei taasloo looduslikku, vaid esindab sümboolselt selle iseloomu. See loob miniatuurse loodusliku stseeni, jumalate maailma ja Puhta Maa paradiisi, ning esitab selle siis abstraktsel viisil. Selles mõttes võib Jaapani aia kohta öeldagi "miniatuursete ja sümboolsete maastike aed". 2

Jaapani aiad tÄnapÄeval

Kaasaegse meistri Mirei Shigemori (1896–1975), kes kujundas üle 200 aia, tööd avasid uue suuna aedade kujunduses. Ajaloolasena, saades ka ikebana ja maaliõpetust, õppis ta aedu kujundama uurides ja mõõtes üle 500 Jaapani aia. Mirei aedades, mis on loodud maalikunstniku silmadega, on kõrvuti koos geomeetria ja värvi vabadus ning traditsioonide ja koha enda sügav mõistmine. Ta tundis suurt vajadust viia edasi Jaapani kujunduskunsti ülevoolava Lääne kultuuri mõjude keskel ning kritiseeris, et aedade kunstiline väärtus on alates 18. sajandist muutunud klišeeks.
Ühes oma viimastest esseedest "Shin Saku Tei Ki" (Uus käsiraamat aedade kujundamiseks) jätab Mirei Shigemori meie kaasaegsetele ühe olulise tähelepaneku, "aedu võib tõesti luua iidsetele vormidele vastavalt, aga tegelikult, see kes aeda kujundab ja ehitab, ei asu kusagil mujal kui käesolevas hetkes. See lihtne tõsiasi, et me oleme inimesed, kes elavad täna, tähendab, et me ei suuda luua aedu, mis kannavad endas vanade aegade tähendusi või nende vorme. Kui me seda üritame, oleme võimelised looma ainult imitatsioone ja sellel pole mõtet."3

Palun nautigem esmalt Jaapani Zen aedade ilu, lihtust ja tühjust, mis jätab ruumi oma kujutlusvõimele. Seejärel hakakem looma aedu, mis kuuluvad meie aega!

To Teki Ko aed Daitoku-ji templis

Mirei Shigemori. Komyozen-ji templi aed

Mirei Shigemori. Komyozen-ji templi aed

Mirei Shigemori. Hojyo aed Tofuku-ji templis

Mirei Shigemori. Ryogin-ani aed Tofuku-ji templis


1 Intervjuu kodulehelt http://doraku.asahi.com/hito/runner/070816_02.html

2 Katsura Nishi raamatu "Nihon no Teien Bunka, (Jaapani aiakultuur)" tutvustusest.
http://www.gakugei-pub.jp/mokuroku/book/2174niwa/hajimeni.htm

3 Tsiteeritud Christian Tschumi sissejuhatusest Mirei Shigemori: modernizing the Japanese garden. Stone Bridge Press, Inc., Berkeley, California USA. 2005

Tomomi Hayashi
on jaapani arhitekt,
kes elab ja töötab Tallinnas 2001. aastast.