TOIMETAJA VEERG
EPIFANIO SOOVITAB
MINU RAAMATUKOGU
Lembit Sarapuu
MÄNGULINE RUUM: PIIRIDETA ARHITEKTUUR
Rebecca Jones and
Nathalie Pozzi
VAESUSEST JA HÄBIST
Mai Sööt
DANIIL HARMSI OLEMUSEST
Tõlkinud Mehis Heinsaar
VAIMSUS ELUS JA KUNSTIS
Peeter Laurits
ARHITEKT STEINER
VAATAB TULEVIKKU
Vilen Künnapu
HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye
FILMOTEEGI LÕPP
Gert Moser
MINU PLAADIKOGU
Annie Rist
LUULET
Lauri Sommer
FOLKLOORA-LUGUD
TALLINNAST
Nato Lumi
PÜHA GEOMEETRIAST
Jaanus Orgussaar
MEESKOND |
AVAN SU MÕTTED
TEHES SEDA TÄIDAN SU RÕÕMUGA
TEHES SEDA KORRASTAN SU MÕTTEID
TEHES SEDA PUHASTAN SU KEHA
NÜÜD TERVENDAN SIND SÜDAMEPÕHJANI
TEHES SEDA TÄIDAN SU PIIRITU RÕÕMUGA
TEHES SEDA ELUSTAN SU KEHA JA MÕTTEID
RAVIN SU HINGE, SU KEHA
TAIME JA UNIVERSUMI JÕULISE OLEMUSEGA
NÜÜD OLED SA ÕNNELIK
PEA MEELES MU SÕNU
ET SA MÄLETAKS NEID
LEELUTAN SEDA
KUIGI OLEN TILLUKE
PANIN SU MÕTTED SÄRAMA
UNIVERSUM ON HARMOONILINE
NII KA MAAILM IKKA JA ALATI
See Kestenbetsa šamaanijoig sobib hästi tänasesse argipäeva, kus elumoto “USK, LOOTUS, ARMASTUS” on paljudel asendanud “TUSK, TÖÖTUS, ARMETUS”.
Epifanio 11. numbris kirjutab Eesti maali suurkuju Lembit Sarapuu oma Eesti-, nõukogude- ja nüüdisaegsetest raamatutest, tagakaanel võime näha näiteid tema Eestis haruharva eksponeeritud uuest maaliloomingust. Nathalie Pozzi ja Rebecca Jones annavad ülevaate maailma kaasaegsest mängulisest arhitektuurist, mis on aktiivses dialoogis teiste kunsti- ja eluvormidega. Mai Sööt meenutab hea sõnaga Assisi pühakut Franciscust, kes jäi ikka ja alati iseendaks. Mehis Heinsaar paneb kirjatähtedesse vene absurdiklassiku Daniil Harmsi olemuse ning tõlgib mõned tema vähetuntud lühilood ja väljavõtted päevikust. Lisaks vanamuttide ja -meeste aknast välja kukkumise lugudele ja uurimustele inimese kurjusest, huvitus varalahkunud Harms ka igavikulistest teemadest. Siin on tabav näide tema päevikust:
On üks pikk sirge joon, millel püsib kõik maine. Ja ainult see, mis ei püsi sel joonel, kannab endaga tunnistust surematuse kohta. Ja seepärast otsib inimene pidevalt võimalusi kõrvalekaldumiseks sellelt Maise Pidevuse Joonelt ja nimetab neid kõrvalekaldumisi siis vastavalt kas suurepärasteks, meeleheitlikeks või geniaalseteks toiminguiks.
Sarnaselt Sarapuule arvab Peeter Laurits, et maailm ei ole üles ehitatud pelgalt kasule. Tema arvates aitab ema rinda imev laps meil söömisest ja majandusest paremini aru saada – mõlemad on nii kasvavad kui kahanevad protsessid. Vilen Künnapu jätkab oma kunagi alustatud lugusid arhitekt Steinerist, kes seekord vaatab koos sõpradega vastu õndsale tulevikule. Harry Pye kirjutab briti kunstimetseenist Russell Herronist, kes oli tema sõnul samaväärne kaasaegsele kunstile kui John Peel oli kaasaegsele muusikale. Lauri Sommer esitab valiku oma uuemat luulet, mis on autori arvates kõige lihtsam, mida ta on seni kirjutanud. Nato Lumi kirjeldab eriskummalisi juhtumeid, mida ta Tallinna tänavail koges. Jaanus Orgussaar püüab lahti muukida oma uuemat, pühast geomeetriast lähtuvat disainiloomingut.
P.S. Ära siis unusta saabuval talvel uisutama minna, Armas Lehelugeja!
August Künnapu / toimetaja
Foto: Aive Mets |