Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 15 Epifanio 16 Epifanio 17 Epifanio 18 Epifanio 19 Epifanio 20        
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com
800

Articles in English

TOIMETAJA VEERG

EPIFANIO SOOVITAB

MINU RAAMATUKOGU
Filipp Krusvall

MUNTINLUPA VANGLAS
August Künnapu

MÕNE SÕNAGA LÄTI MAALIKUNSTI VIIMASTEST ARENGUTEST
Maija Rudovska

LUMI
Leena Torim

PÄEV ILMA MOBIILITA
Eve Arpo, Riin Kranna-Rõõs

NEPAALI IMPRESSIOONID
Vilen Künnapu

KAKS LINNA: LINNAMAASTIKU MUUTUMINE TÄNAPÄEVA HIINAS
Peteris Ratas

HARRY PYE POSTKAART LEEDSIST
Harry Pye

LEO GIDONI RÄNDAV MÕISTUS
Mehis Heinsaar

ANTONIO MACHADO
Lauri Sommer

MUST MASENDUS VALGE LINA PEAL
Andri Luup

KULTUURITUS. KULTUURIVABA PÄEV
Mart Aas

INTERVJUU RUUTMEETRIGA
Mikk Mutso

MEESKOND

PÄEV ILMA MOBIILITA

Nº 1 Tallinn

- Sadistid!!!! Aga mõte hea – juba toimib! Aga ma lähen reisile.. Sadistid!!!
- Ma ei saa mobiilita elada, ma nõrk.
- Plaanisin reedeks töömehed koju kutsuda, ei teagi kuidas seda ilma telefonita teha. Naljakas, et sama kuupäev.
- Hm... aga mis sa siis teeks, kui sa korraldaks autopäeva? Riputaksid ka puu otsa ja paneksid neil suunatuled vilkuma?
- Ma võin oma vana mobiili küll anda. Ma oma uut ei saa anda, see on liiga kallis.
- Kas te ei tahaks teha päeva ilma parema käeta?
- Aga kui helistab just keegi, kes pole tükk aega helistanud?
- Ega ma võin küll nii, et päev otsa on mobiil kodus või vaikse peal.. Aga no ma ei saa anda, sest tööl pean olema kättesaadav. Kui oleksin kontoris, siis veel...
- Ehh, prooviks kuidagi eitavat vastust jaatavas vormis, aga ei õnnestu vist. Seesinane asi ununeb niigi vahel kapi peale ja ei tekitaks ehk olulisi emotsioone, kui just pole enesepetmisega tegemist. Eip vist.
- Riputage siis juba internet ka puu otsa.

 

2007. aasta septembris toimus Tallinnas esimene aktsioon sarjast “Päev ilma mobiilita” – festival Plektrum raames ärgitasime linnarahvast oma mobiiltelefonid 24 tunniks Vabaduse Väljaku kõrval kasvava puu otsa riputama. Eesmärgiks oli ergastada avalikku linnaruumi ning pakkuda inimestele võimalust mänguks. Vahendiks valisime tehnoloogilise tarbeeseme, mis enamikul inimestest igapäevaselt kaasas on.

Palusime osalejatel telefoni helin kõige valjema peale seadistada ning valida oma meloodia või sõnum, mida sooviti edastada. Puu otsas rippuvad helinad tekitasid sümfoonia. Andrew MC Kenzie poolt tehtud lindistused on kuulamiseks üleval meie blogis: www.noob.ee.

Meie jaoks oli oluline kohapealne sündmus, koostasime eelkõige interaktiivset installatsiooni linnaruumis. Avamisele kogunes arvukas hulk inimesi, puu vilkus ja helises – kuulutasime aktsiooni kordaläinuks.

Nº 2 Edmonton

27 aastat tagasi alustas tööd maailma esimene mobiilivõrk. 2007. aastal jõudis mobiiltelefonide kasutajate arv maailmas 3,3 miljardini. Kodust lahkudes võtab enamik inimesi kaasa kodu võtmed, mobiiltelefoni ja rahakoti.

Mobiiltelefonid on sekkunud meie igapäevaellu enam kui mõni muu tehnoloogia peale televiisori ja lauaarvuti saabumist. Samal ajal kui mobiilikasutajad on enamasti lahkelt rõõmsad omaks võtma suuri eelistusi, mida annab pidev saadaval olemine, on hakanud taanduma privaatsuse tunnetus. Tekkinud on kummaline ja mõnikord piinlik vorm eneseteadvusest ja teistele suunatud tähelepanust. Mobiiltelefonid on muutnud tavalised inimesed näitlejateks, kes etendavad oma kõige privaatsemaid detaile teatrilaval rongijaamas, restoranis, avalikus ruumis, tänaval ning teistes sotsiaalsetes kogunemispaikades.

Mobiiltelefonid on esitanud väljakutse virtuaalmaa­ilmale, simuleeritud paigale, mis on täiesti eraldatud füüsilisest reaalsusest. Uueks mängupaigaks on füüsiline avalik paik – linnaruum, kus luuakse hübriidruume reaalsuse ja virtuaalsuse kooseksisteerimises. Nüüdne “mobiilkaamera epideemia” võib osutuda isegi rohkem häirivaks kui eelmine, sest saab mitte ainult märkamatult igal pool igaühest pilti või videot teha, vaid seda ka koheselt üle maailma levitada. Tulevikus on kõik inimesed 15 minutit maailmakuulsad.

2008. aasta juunis sõitsime järgmisele kontinendile, et uurida, kuidas aktsioon sealses aeg-ruumis töötab. The Works Art and Design Festivali raames ehitasime Edmontoni linnavalitsuse ette autoteele püstitatud telki võrgustiku, kuhu riputasime 24 tunniks linnakodanike telefonid. Kanada sündmuse tugevuseks oli professionaalne ajakirjandus. Meedia võttis teema üles – andsime mobiiltelefoni-teemalisi intervjuusid ning osalesime diskussioonis nii trükimeedias kui raadios ja televisioonis. Kohaliku telekanali uudislõiku sündmusest edastas ka riigitelevisioon. Loodetud sadade osalejate asemel loobus oma telefonist 25 inimest.

Päev ilma mobiilita projekti on sisse kirjutatud vastuolu – installatsiooni atraktiivsuse jaoks on tarvis võimalikult palju telefone. Mobiiltelefonisõltuvust tõestab aga fakt, et isegi vaid 24 tunniks ei ole inimestel kerge telefonist loobuda. Meie jaoks töötab idee alates hetkest, kui inimene projektist kuuleb ning kujutleb, mis oleks kui... Telefoni doneerimine on vaid vormistamise küsimus. Arvestades ühiskonnas tekkinud diskussiooni kuulutasime aktsiooni taas kordaläinuks.

Nº 3 Sao Paulo

- Ma jätsin oma boyfriendi maha – mu telefon rippus puu otsas ning ma ei vastanud ta kõnedele. Mees tuli mu akna alla hüüdma, et miks ma ei vasta. Mul sai kõrini ja ma lõpetasin me suhte.
- Põhiline oli see, et mitu korda oli tunne, et nüüd telefon heliseb, aga siis avastasin, et see pole võimalik.
- Tohutult teistsugune. Ma ei ole aastaid juba nii vaba olnud, vaatamata sellele, et mu telefon muidu harva heliseb. Ei olnud võimalik sõpradega ühendust saada. Pidin õhtul teatrisse minema. Otsisin võimalusi, kuidas kohtumisi kokku leppida – läbi msn-i, läbi teiste ja kolmandate isikute palusin teate edasi öelda.
- Mu ruum oli linnas liikudes teistsugune – siin ja praegu, ilma kõigi potentsiaalsete tuttavateta, kes helistada võivad.
- See oli ühteaegu nii positiivne kui negatiivne kogemus. Mu ema kukkus ning ta viidi haiglasse, aga ta ei saanud mind kätte! Ja hea oli, sest oleksin siis liiga närvis olnud, et teda sel hetkel adekvaatselt aidata.
- Kasutan telefoni äratuskellana, õnneks ärkasin ise peaaegu õigel ajal üles ja sain lapse vaid väikese hilinemisega kooli viia.
- Ohh, see päev oli teistsugune. Kuigi oli reede, ei teinud absoluutselt midagi, sest ma ei saanud kedagi kätte... Väga kummaline oli! Teist korda enam ei tahaks. Palun andke mu telefon juba tagasi!

2008. aasta novembris sõitsime Lõuna-Ameerikasse, et korraldada aktsioon Sao Paulo linnaruumis Mobilefest International Festival of Mobile Arts and Creativity’l. Korraldada taoline sündmus Euroopa kultuurist erinevas keskkonnas on paras väljakutse. Teostame aktsiooni alati kohaliku festivali raames, et kasutada kohalikke kanaleid info levitamiseks ning töötada koos inimestega, kes antud ruumipunktis valitsevaid suhtlusvorme kõige paremini tunnevad. Aktsioon on olnud kasulik mõlemale – festivalid on saanud tänu meile suure meedia tähelepanu. Global TV uudislõiku “Päev ilma mobiilita” aktsioonist Mobilefestil vaatas ligikaudu 80 miljonit inimest. Siiani on inimeste reageeringud ja emotsioonid olnud igal kontinendil vägagi sarnased. Sao Paulos sai kogemusele tuginedes selgeks, et projekt on tegevuse käigus muutunud – algne installatsioon on transformeerunud performance’iks. “Päev ilma mobiilita” on meediakunst sõna otseses mõttes, me manipuleerime meediaga. Kuulutasime jällegi aktsiooni kordaläinuks.

Eve Arpo (paremal)
on arhitekt, kes seob arhitektuuri teiste valdkondadega, eeskätt uusmeedia ja tantsuga. Arhitektuurihariduse omandas Amsterdamis Rietveldi Akadeemias. Loomingulise ettevõtte NOOB juht. Vt ka www.noob.ee

Riin Kranna-Rõõs
on meediakunstnik, kes mängib linnaruumiga.
Eesti Kunstiakadeemia magistrant, Eesti Meediakunstnike Ühingu liige.