Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Artickles in English

TOIMETAJA VEERG

NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD
Udo Kultermann

LINN KUI KODU
Angela Nkya

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MINU WEB
Tarvo Hanno Varres

ROKKMUUSIKA BUDAPESTIST
Karli Luik

AMSTERDAM ON LINN
Eve Arpo

ISTANBULI KASSID
Karin Laansoo

HÄMARIK

EESTI KUI SUUR-TALLINN
Toivo Tammik

INIMKIHT_TAIPEI
Marco Casagrande

MINU VIDEOTEEK
Liina Siib

EPIFANIO SOOVITAB

PERM. KUS KOHT SEE SIIS ON? MIS KOHT SEE SIIS ON?
Kaarel Mikkin

MINU BIBLIOTEEK
Leena Torim

ÕNNELIK HOMMIK
Vilen Künnapu

VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA ANDRUS ELBINGUGA

STSEENID PAIDEST
Eve Apro

MEESKOND

 

EESTI KUI SUUR-TALLINN

Deus absconditus*

Meil Eestis on mõningane Euroopa-keskne mõttekramp. New Yorgi mees Jürgen Kaljuvee kirjeldas mulle kord oma Manhattani korteri köögis Põhja-Ameerika vaatenurka Euroopale: sealt köögist paistvat Euroopa nagu üks elegantne vabaõhumuuseum. Seal on küll ka mõned vabrikud, nagu Nokia ja Siemens võibolla, kuid üldiselt on ta üks unine ja vähetootlik värk. Meie siin Eestis sobime sellesse üldistavasse üldpilti hästi. Meil on mõned toredad linn-muuseumid, ülikool-muuseumid ja saar-muuseumid. Siis on meil ka omajagu tühja maad, kus kohtab mahajäetud lautu ja suuri tühje kirikuid, kus vahel tundub, et pühapäeviti külastab lisaks Jumalale neid tuhande istekohaga katedraale ka imetilluke imaginaarkogudus. Gallupi küsitlused näitavad, et ca 85% USA elanikkonnast usub, et Jeesus oli Jumal või Jumala Poeg. Tohoh! Kirikud ja palvemajad on neil seal inimestest tulvil. Mis meie Saar-Poll ütleks eestlase kohta? Kui paljud usuvad? Viis protsenti ehk. Muuseumi-inimeste värk

Ameerika teoloog Philip Yancey leiab oma Jeesuse-käsitluses:“Tegelikult tegelesid Jeesuse jutustused tänapäeva keskse küsimusega : “Kus on Jumal praegu?” Sellised autorid nagu Nietzsche, Freud, Marx, Camus ja Beckett vastavad, et maaisand on meid hüljanud, jätnud meid omapead, elama omaenda reeglite järgi. Nagu ütles Dostojevski – kui pole Jumalat, on kõik lubatud.“ **

Milline oli see müütiline Vana Tallinn? Eksistentsialismi vaim kumab vastu August Gailiti novelli „Üksindus“ Tallinna kirjeldustest: „See oli ristisõdalaste, vabade sellide ning orjusest põgenenud talupoegade linn, kes elasid sõjast sõjani tapariistu tagudes ja teritades, pidutsedes lõbukohtades, räusates ümberkaudseis maades, sest elu oli nii ütlemata üürike, janu elu järele aga suur.


Kuid põhjamaine linn, see arhailine muuseum, jäi püsima keset aegade ning rahvaste veriseid taplusi, muutes tihti valitsejaid ja võimumehi, avades väravad igale, kel oli püsivust ja jõudu. Ta oli kui armuke taplevate rahvaste keskel, igaüks ahnitses ja püüdles teda, röövis ta varandusi ning vedas teda jonnakalt läbi raskete heitlust, kuni tulid lõpuks sohu ja rappa aetud talupojad – visad, pikameelsed, ahtakeste siniste silmadega, valkjate juuste ning laiade õlgadega. /---/ Olid harjunud ootama Lasnamäel valget laeva võõrasmaalt kui ainust pääsu, isegi siis, kui said maa valitsejateks ja ei näinud paisunud purjesid oma sadamates. /---/ Talupoeg, eile veel rahulikult adra taga sammudes, täna aga valitsedes riiki, talitas vanade kuulsate eeskujude järele otsekui võrratu pruulija vaadile tappisid ette tagudes.” ***

Gailit kirjeldab meile tausta, millelt võrsub eesti tänane kultuurkapitalikultuur ja muuhulgas ka arhitektuur. Lohutuseks võib öelda, et ka meie elame tegelikult vanal heal ajal, ainult et seda märgatakse mõne aja möödudes.

Tänane eestlane on tallinlane. Eesti riik on praegu Suur-Tallinn varjatud kujul. Eestlane on tulnud siia linna, et jääda. See Suur-Tallinn ulatub või saab lähiaastail ulatuma umbkaudu Paldiskist Võsuni ning sisemaale kuskile Rapla-Kose-Kehra jooneni. Sellest väljaspool on lisaks eelpoolnimetatuile mõned suve-, talve-, kevad-, sadama- või metsa-muuseumid. Suur-Tallinnas liiguvad meie toredad eesti inimesed ja tublid provintsirahad. Samas on eestlasel juurikas maa sees olemisest veel niiske: teda ei kohta naljalt perega pargis jalutamas või “avalikus linnaruumis” väärtuslikku puhkehetke nautimas. Talupojana teeb ta kuskil midagi praktilist või sooritab sala mõne pisipatu nii, et teised ei näe. Üks tuntud eesti poliitik vastas kunagi intervjuuküsimusele „Kuidas tunne on?”, sõnadega “luterlikult rahulolematu.” Imelik, aga täpne.

Eestis käib vaidlus selle üle, kas tähtis riiklik kool (lisaks ülejäänud kuuekümne kaheksale), kus Vabariik tudengeid õpetab, on Tartu või Tallinna Ülikool või koguni kolledž. Nende kahe linna ühest keskusest teiseni on 180 km ning meie rahvas hetkel ühe miljoni suurune. Võiks küsida, et mida siin jagada on, härrased vannutatud mehed? Üks vana EÜSi vilistlane USAst jutustas mulle, kuidas Gustav Ränk juhtus Rootsis EÜSi pidukõnes mainima, et teadlasena peab ta tunnistama, et mõned rahvad jäävad alles ja mõned kaovad ning ka eesti rahval on kaks võimalust. Aastapäevapittu see jutt muidugi ei sobinud ja Rängale pandi seda väljaütlemist pahaks, sest see oli spetsialisti, mitte poliitiku väljaütlemine. Aga meil ei ole ka praegu jõudu ajada mingit Tallinna –Tartu jonni.

Ka sada aastat tagasi oli Tallinnal (Eestimaa) ja Liivimaa linnadel väike vahe sees. Siis oli see baltlaste seas tuntav eelkõige tugevama Piiteri kui maailmalinna mõjuga. Sealt tulid Tallinna kiiresti uued moed, ideed ja kübaramoed. Tallinn oli ärilisem, suurlinlikum, vene- ja vabameelsem.

Vaimujõud ei ole praeguses Eestis kuigi tugev, kuigi selle poole on lõppenud, moodne sajand vahelduva eduga püüelnud. Oleme äkki harjunud arvama, et Jumal on kuskil mujal, kuskil ajalooraamatute koltunud lehekülgedel, tontlike kinnismõtetena kuskil Lähis-Ida ekstremistide peades, mitte aga Eestimaal, meie metsades, kirikutes ja linnades. Aga ta on siin. Tasub vaadata neid vanade fotomeistrite ja Arne Maasiku pilte! Leidkem ta üles. Võibolla on ta paljude eest varjatud – deus absconditus.

Toivo Tammik

Toivo Tammik on Tallinnas elav ja töötav arhitekt,
kes juhib arhitektuuribürood “Ansambel”.

Toivo Tammik

Tagasi üles

* ld. deus absconditus – varjatud jumal

** Philip Yancey. „Jeesus, keda ma ei tundnud”. Logos 2004.

*** A.Gailit. „Kogutud Novellid II”. K-Ü “Kultuurkoondis” Tln 1940, lk 66-67