Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Artickles in English

TOIMETAJA VEERG

NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD
Udo Kultermann

LINN KUI KODU
Angela Nkya

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MINU WEB
Tarvo Hanno Varres

ROKKMUUSIKA BUDAPESTIST
Karli Luik

AMSTERDAM ON LINN
Eve Arpo

ISTANBULI KASSID
Karin Laansoo

HÄMARIK

EESTI KUI SUUR-TALLINN
Toivo Tammik

INIMKIHT_TAIPEI
Marco Casagrande

MINU VIDEOTEEK
Liina Siib

EPIFANIO SOOVITAB

PERM. KUS KOHT SEE SIIS ON? MIS KOHT SEE SIIS ON?
Kaarel Mikkin

MINU BIBLIOTEEK
Leena Torim

ÕNNELIK HOMMIK
Vilen Künnapu

VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA ANDRUS ELBINGUGA

STSEENID PAIDEST
Eve Apro

MEESKOND

 

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST

Jasperi tantsuoskused olid võrdsed tema piljardimänguoskustega, kuid ta oli nii õnnelik, et see tegi ka mind õnnelikuks.

London, peadpööritav London. Läbematu vaba ja pöörase lootus. Igaüks Londonis teab, et iga inimese ellu peab sadama pisut vihma. Vihm see sajab ja päike see paistab. Keegi, keda armastad, jätab su maha või sureb. Üks uks sulgub, teine näib olevat avatud, kuid kui püüad sellest sisse astuda, sulgub see ja sa lööd pea ära. Sa võitled kartusega endale tunnistada, et midagi on valesti. Lähed vaatama filmi, mis ei ole nii hea kui arvasid, kuid siis sa kohtad kedagi, keda ei ole aastaid näinud või sõlmid mõne uue tutvuse. Lähed viivuks nende majja ning lahkud. Mõne aja pärast tundub sulle, et keerasid valest kohast ära ja oled eksinud, kuid siis avastad täiesti uue otsetee koju. Elu on selline, kas pole? Jah, sedamoodi ta on.

Külastasin koos Jasper Joffega ühte baari. Oli vihmane pärastlõuna viis, võibolla kuus kuud tagasi. Rääkisin talle ühe oma auahne projekti ideest ja siis jutustas tema mulle ühe enda ambitsioonika projekti idee. Me vestlesime hiljutistest projektidest, mida me olime mõlemad ette võtnud ning sellest, kui surmväsinud me nende projektide lõppedes olime.

Guy Allott. Wooden Painting # 2.

   

Jasper Joffe. Gray Painting.

“Kas sa arvad, et ainus põhjus selle uue projekti tegemiseks on mõtete eemaleviimine vanalt ettevõtmiselt, mis tekitas sinus halbu tundeid?” küsisin Jasperilt.

“Muidugi,” vastas Jasper, nagu oleksin temalt küsinud, kas paavst kannab totakat kaabut. Me mõlemad naersime ja siis Jasper ütles veel midagi, mis mind naerma ajas. Ma tahtsin just küsida, kas ta tahaks teha veel ühe õlle, kui me vaatasime järsku üheaegselt üles ning me silmad kohtusid.

“Ma tahaksin jubedalt praegu seksida,” ütles Jasper. Ma olin kergelt šokeeritud ja tundsin end ebamugavalt. Jasper ilmselt luges mu mõtteid ja lisas kiiresti: “Mitte sinuga, sa idioot! Oma tüdruksõbraga!” Ma tundsin end kohe paremini. Lahkusime pubist, mis asus Bethnal Greeni teel ja läksime teise pubisse Vyneri tänaval. Selles pubis oli piljardilaud. Ma ei ole väga hea piljardimängija ja avastasin, et seda pole ka Jasper. Kui ma võitsin teda järjestikku juhuslike tabamustega, nõudis ta uut mängu.

Jasper andis mulle ühe naela, et telliksin plaadimasinast mõned lood. Mu esimene valik oli Queeni “Don’t Stop Me Now”. Jasper ei mõistnud, kuidas see lugu seostus mu võidurõõmuga. Ma seletasin Jasperile, et Queeni liikmed olid kunagi kõige ebatõenäolisemad superstaarid. “Kujuta end ütlemas emale, et sa moodustad bändi puukingades Briani ja jänesemokkadega lõuna-aafriklase Freddiega.” Jasper ei lausunud midagi, tal puudus selle vastu huvi.

Järsku tuli järgmine lugu ja Jasperi ükskõiksus kadus.
“Mis see on!?” nõudis Joffe. “See on võrratu.”
“See on “Billie Jean”.”
“Vau, see on suurepärane. See tekitab minus tahtmise tantsida. Ükski minu oma plaat ei tee seda,” ütles Jasper ja hakkas ümber piljardilaua tantsu lööma.
“Kelle lugu see on?” küsis Jasper ja naeratas nagu tola.
“Michael Jacksoni,” ütlesin ma. “Ma ei suuda uskuda, et sa seda enne kuulnud ei ole. See on üks kõigi aegade suurima läbimüügiga singlitest.”
“See on võrratu,” ütles Jasper. “Michael Jackson tegi selle? See on suurepärane.”
Jasperi tantsuoskused olid võrdsed tema piljardimänguoskustega, kuid ta oli nii õnnelik, et see tegi ka mind õnnelikuks. Side meie vahel oli loodud.

Järgmine kord, kui olin Vyneri tänaval õnnelik ja tundsin mingit sorti sidet, oli Caroline Listi kureeritud suure grupinäituse avamisel. Näituse tähelepanu keskmes oli Peter Lambi skulptuur. Peter Lamb on tõepoolest kunstnik, kes kasutab kunstitegemiseks kõike. Kirjanike parim sõber on prügikast, kuid kunstnikega on teistmoodi. Nagu Francis Bacon kunagi märkis: “Kaosest sünnib geenius.” Ma ei ütle, et Peter Lamb on geenius, aga tema osavalt meisterdatud süstikpitsilised räbuhunnikkudumid on tõelised kunstiteosed. Ja ma olen omal veidi ennast täis moel täiesti kindel, et tema tööd panevad teid rõõmust võpatama. Ma ei ole kunagi kohtunud Rochelle Fryga, kuid tahaksin väga seda teha. Miks ei peaks inimestele meeldima naine, kes teeb lõhnastatud pealuutorne? Ma tahan tema töid isiklikult kogeda. Ja ma tahan, et ta tantsiks mulle, nagu Jasper seda tegi. Jah, regulaarsed galeriidekülastajad nagu mina mõtlevad tihti skulptuurist kui millestki, mille sa mõne maali paremini vaatamiseks tagasi astudes peaaegu ümber ajad. Kuid Rochelle Fry 3-dimensiooniline looming, mida olen näinud e-mailidega kaasa pandud failides, on tõeliselt intrigeeriv, see võib ka päris elus täiesti hea olla.

Peter Lamb. Toxic Scramble.

Peter Lamb ütles mulle, et ta kohtus Joffega esimest korda Jasperi näituse “The Bold & The Beautiful” avamisel umbes kolm aastat tagasi. Seal oli inimesi tervitamas see naeruväärne pikajuukseline persoon, kes osutus Jasperiks. Peter nägi seoseid enda ja Jasperi tööde vahel. Eelmisel aastal tegid need kaks eduka näituse Three Colts’i nimelises galeriis, kuid Peter tahtis midagi enamat. Mõned aastad tagasi kontakteerus Lamb pärast Guy Allotti tööde nägemist Royal College’i näitusel temaga. Lamb oli eelnevalt kureerinud Rochelle Fry väljapanekut “The Physical World” APTi galeriis ning ta nägi seoseid Guy ja Fry loomingus.

“Kõigel, mis ta teeb, on tugisamba kuju nagu tootemisambal. Tema teosed on samaaegselt õrnad ja tugevad, mis iseloomustab tema isikut. Tema ja Guy töödes on kindlasti teatav sugulus. Need jagavad samu paganlikke sümboleid, samu motiive ja kujundeid.”

Guy Allottil on kerge Yorkshire aksent ja ta sarnaneb pisut Paul Gauguiniga. Royal College’i päevil omas ta ainult töölauda, mille taga ta istus ja joonistas. Ta alustas maalimist umbes kaks aastat tagasi. Ta eelistab maalida pigem puidule kui lõuendile. Tema tööd on valdavalt pruunid, teised värvitoonid on mahendatud. Mõnikord on ta tööd kuhjatud kõrgele kiiskavpunasele seinale, nii et need mõjuvad installatsioonina. Ta müüs hiljuti ühe oma kõige esimestest töödest Loomaaia Kunstimessil. Guy ütles, et maal murdus kaheks tükiks ning ta uskus, et pilt üritas enesetappu sooritada, kuna ei tahtnud, et teda müüdaks. Guy tõttas tööd taksoga ära tooma ja ütles potentsiaalsele ostjale, et ta ei müü seda pilti. Guy on oma töid piisavalt kaua stuudios vaadanud ja nüüd ta tahab neid teises kontekstis näha. Peter muutub erutatuks, kui jutt näitust puudutab. Talle meeldib näha, kuidas tema uued maalid sobituvad arhitektuursesse ruumi, kuid eriti kõigutab teda endavalitud kunstnike omavaheline dialoog. Tema entusiasm on nakkav. Ma kuulan tema juttu ja mõtlen, kuidas taustamuusikaks sobiks praegu Queeni “Don’t Stop Me Now”.

Robert Filliou nimeline Belgia kunstnik, kellest te midagi kuulnud ei ole, ütles jutu sees midagi sellist: “Kunst teeb elu palju huvitavamaks kui kunst.” Järgmisel kuul lähen ma Peteri, Jasperi, Guy ja Rochelle’i näituse “Tinker, Tailor, Soldier, Sailor” avamisele. Põhjus, miks ma sinna lähen, on see, et ma usun kunsti. Mõnikord on kunst suutnud muuta või viia mu elu mingile teisele tasandile. Kui see näitus ei tee seda, on seal vähemalt mõned tasuta joogid ja juues saame planeerida uusi näitusi.

Harry Pye

Harry Pye on Londonis elav ja töötav kirjanik, kuraator ning kunstnik. Ettevalmistamisel on tema raamat “Night on Earth” (erinevate inimeste öised seiklused erinevates linnades).

Harry Pye