Epifanio
Epifanio 1 Epifano 2 Epifanio 3 Epifano 4 Epifanio 5 Epifanio 6 Epifanio 7 Epifanio 8 Epifanio nr 9 Epifanio nr 10 Epifanio nr 11 Epifanio 12
Epifanio 13 Epifanio 14 Epifanio 14                  
Igasugune tagasiside on teretulnud. KONTAKT: augustkunnapu@gmail.com, august@epifanio.eu
800

Artickles in English

TOIMETAJA VEERG

NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD
Udo Kultermann

LINN KUI KODU
Angela Nkya

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MINU WEB
Tarvo Hanno Varres

ROKKMUUSIKA BUDAPESTIST
Karli Luik

AMSTERDAM ON LINN
Eve Arpo

ISTANBULI KASSID
Karin Laansoo

HÄMARIK

EESTI KUI SUUR-TALLINN
Toivo Tammik

INIMKIHT_TAIPEI
Marco Casagrande

MINU VIDEOTEEK
Liina Siib

EPIFANIO SOOVITAB

PERM. KUS KOHT SEE SIIS ON? MIS KOHT SEE SIIS ON?
Kaarel Mikkin

MINU BIBLIOTEEK
Leena Torim

ÕNNELIK HOMMIK
Vilen Künnapu

VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA ANDRUS ELBINGUGA

STSEENID PAIDEST
Eve Apro

MEESKOND

 

VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA
ANDRUS ELBINGUGA

Andrus ElbingAndrus, mida mäletad oma varajasest lapsepõlvest?

Ema, joodikust isa, joodikust võõrasvanaisa, onusid ja tädi. Me elasime suures maamajas, kus viin keeras elu peapeale, kuid mul olid ka oma kohad, kus ma mängisin, mereäärsed kadastikud ja mets, mis oli mul igat sorti onne täis ehitatud. Mõned varemed on ehk siiani alles. Ja, mäletan veel, et lumehanged olid üle pea.

Mida mäletad kooliajast?

Ma olin murelaps, kes ei suutnud reeglitega leppida, ei suuda siiani, kuid ma püüan. Kooliajast mäletan veel pidevat koolide vahetamist, hulkumist, see oli aeg, kus tulid juba esimesed seaduserikkumised, ma olin pidurdamatu.

Miks sattusid vanglasse?

§§§ 199, 118, 274.

Räägi oma vaimsest uuestisünnist.

Selle kohta ma ei leia sõnu, sest see on seotud kõrgema jõuga. See lihtsalt juhtus siin.

Mida hindad muusikas?

Kui mo naha all hakkavad ringi jooksma tuhanded sipelgad, kananahk tuleb ihule ja ihukarvad tõusevad püsti – vot seda ma hindangi.

Mida hindad luulekunstis?

Vabadust.

Mida võib hea luule inimestele anda?

Ma ei tea, see on individuaalne, ehk kergust.

Mida tunned peale luuletuse ilmutamist?

Tunnen kokkupuudet kõrgema jõuga.

Millisena näed tuleviku kunsti (luulet, muusikat jt kunste)?

Sinna, kuhu läheb ühiskond, läheb ka kunst, aga seda ma ei tea, kuhu ühiskond läheb.

…kirikut?

Jumal jääb ikka Jumalaks.

…arhitektuuri?

„Star Warsi” oled näinud?

…küla?

Ma loodan, et küla siis üldse eksisteerib.

…suurlinna?

Sa pead ikka „Star Warsi” vaatama.

…Saaremaad (Elbingu sünnikohta – toim)?

Ma usun, et Saaremaa on ikka omal kohal.

…vanglat?

Robotiseerunult, mente ei ole.

Milline tahad olla kolmekümneselt, viiekümneselt, seitsmekümneselt?

Olla see, kes ma siis olen.

Milline on sinu sõnum vanglast?

Mo luule ongi mo sõnum vanglast.


Andrus Elbing on luuletaja, kelle loomingut on varem ilmunud ajakirjas “Vikerkaar” 10/11 2004 ja ajalehes. “Ihminen” veebruar 2005. Ta vabaneb Tallinna Vanglast aastal 2008.


MURETUL HETKEL

Ma olen laev,
millele kodusadamat ei leia.
Ma olen röövel,
kes võib võtta sult leiva.

Ma olen rändur,
kes rändab ilma sihita.
Ma olen patune,
kes saab läbi ilma pihita.

Ma olen tuul,
mis täna OST, homme SüD.
Ma olen inspireeritud,
siin, praegu ja nüüd.

Ma olen astuja,
kel jalge all tundmatu tänav.
Kuradile homne,
ma elan vaid täna.

 

PUHASTUS

Las minna kõik, mis on,
vabaks argipäeva koormustest.
Tuuled hingest viigu tolm,
vabaks oma piinlevast loovusest.

Vabaks need kramplikud käed,
mis kinni hoiavad materiaalsest doonusest.
Vabaks, hei, kas näed,
elu ei koosnegi aint materiaalsest soojusest.

Vabaks mineviku pattudest,
mo halba nime võid nüüd lugeda päikese loojusest.
Vabaks tänava katkudest,
ma loobun kriminaalhooldusest.

Aeg on astuda puhastustulle,
vabaneda mind ümbritsevast raudsest soomusest.
Tulest välja tulles
olen läbi kantud tuultest ja merede hoovustest-
vabaks argipäeva koormustest.

 

ILLUSIOONID VS REAALSUS

Reaalsuses olen elumalet mängides
üks lõksu jäänud ettur,
illusioonides olen kes tahes,
Vormsi-Enn
või mõni korrumpeerunud poliitikust pettur.
Illusioonides võin reisida kuhu iganes,
võin katsuda keelatut oma käega,
reaalsuses saan ainult ringi hängida
mööda robotiseerunud argipäeva.
Reaalsuses tuleb mul astuda
mööda betoneeritud rada,
illusioonides iga kell kõigist
ja kõigest olen vaba.
Illusioonides tunduvad mulle sõbralikud kõik bastid,
reaalsuses vahivad mo’ga tõtt
igat laadi värdjad, maniakid ja pederastid.
Reaalsus on depressiivne,
muld aina nooremaid ohvreid AIDS’ilt pärib,
ma olen veel terve noormees, kuid nüri ajahammas
mind iga päevaga aina valusamini närib.
Illusioonides saan minna tagasi aega,
kus olin veel pisem,
reaalsuses põgenen ikka veel politsei eest
nagu mr Blues ise.
Reaalsuses vahin altkulmu ja põlastava pilguga
ühiskonda, millega pean mängima elumalet,
kus hea strateegia juures võib ettur lüüa kummuli kuninga,
illusioonides või reaalsuses,
kust läeb piir, et teha neil vahet.

 

ARMASTUSEST MUUSIKA VASTU

Ma liigun pinnalt pinnale,
astun sisse oma looga.
Ma annan sõna pimelinnale,
hei! Armastust muusika vastu toon ma.
Armastusest muusika vastu,
kõikide inspireerivate muusade vastu
olen teie ette astund nagu võrdne,
kuid sellele vaatamata mo värss on terav,
nagu šveitsi nuga, mis võttis mo sõbralt pool sõrme.
Mo lend läeb kõrgelt,
sest armastus muusika vastu kannab mind pilvedeni,
kannab mind läbi igapäevaste hallide pilvede
kaaluta olekusse, planeetideni,
lõpmatusse,
kus mina, sina ja kõik teised jagame ühist armastust,
armastust muusika vastu.
Argipäevalt saan ma päevast päeva kalgistavat karastust,
kuid tunded mo’s on sügavad nagu mo kottpükste taskud.
Armastusest muusika vastu
on saand meist üks massiivne pere,
hip hop, mo õed ja vennad,
on ühendand me vere.
Mis siis, et konvoi saatel, raudus kätega ja süüdi mõistetuna
toodi mind kodust ära, üle mere,
ma kirjutan ikka oma värsid muusika vastu armastusest ja sõltumatuna,
siin Beebilõust, tere.
Ma liigun pinnalt pinnale,
astun sisse oma looga.
Ma annan sõna pimelinnale,
hei! Armastust muusika vastu toon ma.