Artickles in English

TOIMETAJA VEERG

NÄHTAVAD LINNAD – NÄHTAMATUD LINNAD
Udo Kultermann

LINN KUI KODU
Angela Nkya

HARRY PYE POSTKAART LONDONIST
Harry Pye

MINU WEB
Tarvo Hanno Varres

ROKKMUUSIKA BUDAPESTIST
Karli Luik

AMSTERDAM ON LINN
Eve Arpo

ISTANBULI KASSID
Karin Laansoo

HÄMARIK

EESTI KUI SUUR-TALLINN
Toivo Tammik

INIMKIHT_TAIPEI
Marco Casagrande

MINU VIDEOTEEK
Liina Siib

EPIFANIO SOOVITAB

PERM. KUS KOHT SEE SIIS ON? MIS KOHT SEE SIIS ON?
Kaarel Mikkin

MINU BIBLIOTEEK
Leena Torim

ÕNNELIK HOMMIK
Vilen Künnapu

VILEN KÜNNAPU LÜHIINTERVJUU LUULETAJA ANDRUS ELBINGUGA

STSEENID PAIDEST
Eve Apro

MEESKOND

AMSTERDAM ON LINN,

, mis müüb end kanalite (romantika), narkootikumide (kannabise) ja punaste laternatega (prostitutsiooniga).
, mis võistleb Rotterdamiga, kuigi on ammu juba pähe saanud. Rotterdami kultuurisündmustele pole Amsterdamil peaaegu midagi vastu panna.
, kus räägitakse inglise keeles. Kui küsida viisakusest suhtlust alustades poemüüjapapi käest, kas ta inglise keelt räägib, on kerge panna teda end solvatuna tundma.
, kus kunstigaleriid on nagu maa-alused katakombid. Nad viivad sind ühest tänavalt näha olevast süütust ruumikesest võrgustikku, kus seinad kauneid kunste täis.
, mis asub riigis, kus väidetavalt iga 1000. inimene on disainer.
, kus elamise eest maksma ei pea, kui ei taha – üldnimetaja ‘skvottimine’.
, kus peamised eluks vajaminevad asjad saab tänavalt – seik sellest, kui hommikul jooksma minnes tahtsin pikema tiiru teha. Enda motivatsiooni mõttes otsustasin joosta nii kaua, kuni tänaval diivanit näen – see juhtus juba 5 minuti pärast.
, kus transpordivahendiks on päevinäinud jalgratas, seda on kerge ise tänavalt vedelenud „surnud” ratastest kokku monteerida.
, kus kirikud on muutunud restoranideks, baarideks, ööklubideks, tantsustuudioteks, kunstigaleriideks, kohvikuteks.

, mis mõjub skisofreenilisena.
, mis tekitab klaustrofoobiat.
, mis on lame, salliv, ühetasane, liberaalne.
, mis on nagu pildike muinasjutust.
, mille tihedust võib võrrelda Aasia suurlinnade omaga.
, mis siiski mõjub külana.
, kus süüakse lõputult võileibu.
, kus pop on olla taimetoitlane ja süüa toitu, millel märge ‘biological’.
, kus kohalikud noormehed välja ei tee, sest siin on võrdsed õigused.
, kus pärast pooleaastast viibimist märkad tänaval ühte üleslöödud paari ja siis selgub, et ka need ei ole kohalikud, vaid hoopis vene rahvusest.
, kus lõpututes pimedates baarides luusivad ringi kassid (väidetavalt püüavad nad aeg-ajalt ka hiiri).
, mis on ehitatud enamasti tellistest.
, kus enamikes majades köetakse gaasiahjudega.
, mille läbivaks teemaks on aknad. Kardinad on üleliigne detail.
, kus tundub et kõik on olemas, ainus probleem võib olla vaid selle üles leidmine.

Amsterdamis elavad inimesed, kes väidavad end olevat pannkookide, kokkumurtavate joonlaudade, heeringa, iirisega vahvlite leiutajad. Siin elavad inimesed, kel kõhu peal armsad beebirasvad – juustu söömine märgistab. Siin elavad inimesed, kelle iseloomustamiseks sobib hästi sõna “ekstravert”. Siin elavad inimesed, kes teevad maad = saari, aga ei tea veel, kuidas teha ilma. Sest...

Amsterdam on linn, kus iga päev sajab. Sajab vihma. Kohalike peades elab oma elu romantiline mälupilt ajaloost, mille koostisse kuuluvad kanalid ja uisutamine. Silmade vilades meenutatakse 12 aastat tagasi toimunud viimast võistlust Amsterdami kanalitel. Kunagiste aegade tummadeks tunnistajateks on Põhja-Hollandi saartel asuvad valguspostid keset vesist heinamaad, mis jäänud sinna nendest uisutamisvõistlustest. Amsterdam on linn, kuhu minnakse, kuid kust liigutakse edasi, ometigi on sinna kerge kinni jääda.

Linn, mille kohta on Berliin üle võtmas.

Eve Arpo Amsterdam, 2005-02-01 Eve Arpo õpib arhitektuuri Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ja tantsu Dansstudio Cascade’is ning Amsterdami Tantsukeskuses. Vaata ka www.evearpo.com